seadmed, millega saab arvuti kasutaja ise kirjutada cd-rom-ile. Internet on miljoneid arvuteid ühendav ülemaailmne arvutivõrk, mille tarbijad Kuidas viib tindiprinter värvid paberile? andmete kirjutamiseks ja lugemiseks magnetpea. Magnetpea tekitab tema vastas Tindiprinter töötab nelja värvi - musta, olevale kettaosale väikese magneeditud kollase, purpurse ja taevasinise - tindiga. punktikese või tunneb ära ja registreerib Seades need värvused õiges vahekorras, selle olemasolu. Hoobade liikumist juhib võime saada kõiki teisi värvusi. seade, mida nimetatakse kontrolleriks. Ketta Tindiprinteril on survepea, mis liigub pind on jaotatud väikesteks aladeks, mis ridahaaval üle paberi. Selles on palju väikesi sarnanevad parkimiskohtadega
Püsimagnet Magnetväli, magnetvälja jõujooned Õp: 124-133 · Püsimagnetiks e. magnetiks nimetatakse kehasid, mis säilitavad oma magneeditud oleku pikemaks ajaks Nende magnetvälja tekitavad aine aatomisisesed elekt · Magneti poolusteks nimetatakse magneti kohti, kus magneetiline toime toime on kõige suurem. Igal magnetil on kakas poolust: Põhjapoolus (N) ja lõunapoolus (S). · Magnetnõel on pöörlemisteljele asetatud magnet, mida kasutatakse näitamaks magnetjõudude suunda · Magnetvälja jõujoonteks nimetatakse jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed (põhja ja
3. Töö selgitus ja mõõteseadme skeem [ 1 ] Kui muuta tsükliliselt rakendatava magnetvälja tugevust H , muutub ferromagnetilises materjalis ka magnetiline induktsioon B . Nii saab kinnise kõvera, mis iseloomustab ümbermagneetimise tsüklit ja mida nimetatakse hüstereesisilmuseks. Olenevalt välise magnetvälja tugevuse suurusest võib saada terve hüstereesisilmuste parve. Valime nendest kõige suurema, s.t. sellise, kus materjal on magneeditud küllastuseni (vt. Joonis 4.1). Küllastatud katsekeha magnetilise induktsiooni väärtust lahtimagneetimisel punktis H=0 nimetatakse jääkinduktsiooniks Br . Joonis . Hüstereesisilmused ja magneetimiskõver Et vähendada magnetilist induktsiooni väärtuselt Br nullini, tuleb rakendada vastassuunaline magnetväli tugevusega Hc. Seda magnetvälja tugevust Hc nimetatakse koertsitiivjõuks. Põhilisteks magnetmaterjale iseloomustavateks karakteristikuteks on magneetimiskõver, s.o.
Maa magnetväli Maakera magnetvälja tekitavad elektrivoolud Maa tuuma sularauast koosnevas väliskihis Maa keskmest 1200 kuni 3000 km kaugusel. Paleomagneetilised kirjed osutavad, et Maa magnetväli on eksisteerinud vähemalt kolm miljardit aastat. Maa magnetväli meenutab tavalise sirge magnetvarva välja ja on üldjoontes üsna sümmeetriline. Nagu magneeditud terasvarval, on ka maakeral magnetpoolused. Maakera magnetiline põhja- ja lõunapoolus ei ühti geograafiliste poolustega, vaid näiteks magnetiline põhjapoolus asub praegusel ajal Kanada põhjaosas. Kompassi põhjapoolus osutab punkti, mida nimetatakse magnetiliseks põhjapooluseks, lõunapoolus aga punkti, mida nimetatakse magnetiliseks lõunapooluseks. Pooluste asend muutub pidevalt, kuid üsna aeglaselt.
2 Kahendsüsteem Kahendsüsteemis on tarvitusel ainult kaks erinevat numbrimärki: 0 ja 1. Seepärast kasutatakse kahendsüsteemi laialdaselt elektronarvutites, kus paljud osad koosnevad elementidest, mis loomu poolest saavad omada ainult kahte erinevat seisundit: lüliti on kas avatud või suletud, elektriimpulss kas on või ei ole, magnetsüdamik kas on magneeditud või ei ole. (Kümnendsüsteemi kasutamine arvuti protsessoris oleks ebaotstarbekas. Kõik kümme numbrit tuleks kujutada arvutis erineval viisil, näiteks kümnele erinevale pingetasemele vastavate elektriimpulsside kaudu. See muudaks arvuti ehituse keerukamaks ja kallimaks. Ka oleks vigade esinemise tõenäosus suurem). Kahendsüsteemi aluseks on arv 2. seega on kahendsüsteemi arvud esitatavad arvu 2 astmete abil:
Magnetism 1. Magnetväli on üks mateeria vorme. Magnetväli esineb iga liiki elekrtivoolu ümber, s.t. kõikjal, kus on tegemist laetud osakeste liikumisega. Magnetvälja tähtsaim omadus on see, et ta avaldab mõju vooluga juhile. 2. Magnetjõududeks nimetatakse vooluga juhtide (liikuvate elektrilaengute) vahel mõjuvaid vastastikkuseid jõude. 3. Püsimagnetiteks ehk magnetiteks nimetatakse kehasid, mis säilitavad oma magneeditud oleku pikemaks ajaks. Nende magnetvälja tekitavad aine aatomisisesed elektrivoolud (elektronide korrapärane liikumine aatomites ja molekulides). 4. Magneti poolusteks nimetatakse magneti kohti, kus magnetiline toime on kõige suurem. Igal magnetil on kaks poolust: põhjapoolus (N) ja lõunapoolus (S). 5. Magnetnõel On pöörlemisteljele asetatud magnet, mida kasutatakse näitamaks magnetjõudude suunda. 6
Nii otsene kui pöörefekt alluvad lineaarsele seaduspärasusele: Pi = dσ Δ = dE Pi – mehaanilisest pingest tekitatud polarisatsioon d - piesoelektriline konstant E – elektrivälja pinge Δ – deformatsioon Tänapäeval kasutatakse vibraatoritel enamikus baarium titanaadist plaate. Magnetostriktsioonilised vibraatorid Magnetostriktsiooniline efekt seisnev materjali lineaarsete mõõtmete muutumisese magnetvälja toimel (otsene efekt) või pöördefekt- magneeditud keha magnetvälja tugevuse muutumises mehaanilise pinge rakendamisel. Magnetostriktsiooni empiirilised võrrandid on tuletatud füüsikute Joul’i ja Villari poolt. Δ= βIH2 Joul’i efekt δΗ= γσ Villari efekt Δ – keha deformatsioon I – magneetumuse intensiivsus δΗ – magnetvälja tugevuse muutumine σ – mehaaniline pinge β, γ - magnetostriktsioonilised konstandid Vaatleme nikkelvardast magnetostriktsioonilise vibraatori toimimist.
kasvab väga väikese väljatugevuse H korral aeglaselt, siis võrdeliselt väljatugevusega, kuni küllastuse tekkel vootiheduse ehk induktsiooni juurdekasv väljatugevuse suurenemisel muutub ikka väiksemaks ja väiksemaks. Elektrotehnilise lehtterase magneetimiskõverad: Üleminekukohta vootiheduse võrdeliselt juurde- kasvult küllastuse tsooni nimetatakse magneetimis- kõvera põlveks. 49 3.8 Magnetiline hüsterees Kui magneeditud materjali magneetimisvoolu vähendada, hakkab vootihedus vähenema, kuid samade vooluväärtuste korral on vootihedus nüüd veidi suurem kui voolu suurendamisel. Muutes voolutugevuse nulliks jääb vootihedusele mingi väärtus, mida nimetatakse jääkvootiheduseks ehk remanentsiks Br. Kui nüüd muuta poolis voolu suunda ja hakata voolu vastassuunas suurendama, muutub vootihedus nulliks. Seda (negatiivset) väljatugevust, mille toimel see juhtub, nimetatakse koertsitiivjõuks Hc. Voolu
Ankru ekstsentriline paiknemine keres võimaldab reguleerida hammasrataste hambumist. Mootorrataste alalisvoolugeneraatorid on endaergutu- sega; selleks on nende pooluskingad nõrgalt magneeditud (jääkmagnetism). Elektrömotoorjõud indutseeritakse gene- raatoris järgmiselt: ankru pöörlema hakkamisel lõikavad ankrumähise sektsioonid algul magnetpoolustevahelist nõrka jääkinagnetvälja, mistõttu ankrumähise sektsiooni-
annaabi.ee 
