Rannajoone pikkus on 362 km. Territoriaalmere laius on 12 meremiili. Pinnamood Umbes kaks kolmandikku Albaaniast on mägine. Keskmine kõrgus merepinnast on 700 m. Kõrgeim mägi on Korab 2764 m; Kesk Albaanias. Albaania mägede võrdlus Mount Everestiga 10000 9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 Maavarad Albaania on maavarade poolest rikas. KROMIIT Kokku pakuvad majanduslikku huvi 35 erinevat maavara. Peamiseks magmalise tekkega maavaraks on kromiit, millest saadakse kroomi. Maavarad Maakidest on olulised veel vase ja rauasulfiidid. Settelistest maavaradest on olulised fosforiit ja süsivesinikud. lubjakivid ja liivakivid sisaldavad ka naftat ja maagaasi. Kliima Kliima poolest jaguneb Albaania kaheks piirkonnaks. Rannikul on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved on kuumad ja kuivad, talved mahedad ja sajused. Kliima Sisemaal on lähistroopiline mandriline kliima.
Osa kivimeid "kraabitakse" vajumise käigus ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge. Siia liituvad ka mitmesuguste kivimite ülessulamisel tekkinud magmadest tarduvad kivimid. Lausaliselt kulgeb maapõues ka kõikide kivimite moone. Niisuguste protsesside tulemusena kasvabki ookeanipõhja vahevöösse vajumise piirkonnas ookeanilise litosfääri ja vahevöö ülaosa kivimite arvelt uus mandriline maakoor. · Kurdmäestike teke (+ näide) Ookeani keskaheliku magmalise aktiivsuse vaibumine subduktsiooniprotsesside jätkamisel mandrilistel äärtel viib okeaninõo ahenemiseni. Äärmuslikuks juhuks on ookeani nõo sulgumine mandriliste ookeaniäärte põrkumise protsessis. Nii aktiivseid ookeaniääri kui mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. · Vulkaanide aheliku teke (+ näide) · Kontinentaalse rifti teke (+ näide)
ümara läbilõikega lõõri, mis lõpeb kraatriga. Selline vulkaanitüüp on maapinnal tavalisim ning nii enamik inimesi vulkaane ette kujutabki. Lõõrvulkaanid jaotatakse mitmesuguste tunnuste alusel veel kihtvulkaanideks (esineb nii laavat kui ka vulkaanilist tuhka, sageli kihiti), kilpvulkaanideks (koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest), slakikoonusteks (monogeneetilised suhteliselt väiksed valdavalt slakist koosnevad künkad), maarideks (plahvatuslik lehter, mille tekitab magmalise kuumutamise läbi paisunud põhjavesi) jne. Võimsate vulkaanipursete tagajärjel võib magmakamber osaliselt tühjeneda, jättes ülallasuva vulkaani toetuseta, mille tagajärjel viimane sisse variseb, jättes järgi negatiivse pinnavormi, mida nimetatakse kaldeeraks. Vulkaanide tüübid on: * Kilpvulkaanid Kilpi meenutav mägi, lamedad nõlvad, lai põhi. * Kihtvulkaanid Järskude nõlvadega mägi, mille moodustavad vahelduvad laava ja tuha kihid. * Lõhevulkaanid
Umbes 40% sademetest langeb talvele. Edela-Albaania kannatab suviti põua all. Tiranas on keskmine õhutemperatuur augustis 23,8° C ja jaanuaris 6,7° C. Sademeid on oktoobris keskmiselt 157 mm ja juulis 28 mm. Maavarad Albaania on pindala poolest võrdlemisi väike maa, kuid maavarade poolest üsna rikas. Kokku pakuvad majanduslikku huvi 35 erinevat maavara, mis jaotatakse tekke järgi viide gruppi: magmalised, hüdrotermaalsed, moondelised, jääk- ja settelised. Peamiseks magmalise tekkega maavaraks on ultraaluselistes ofioliitsetes kivimites sisalduv kromiit (Fe, Mg)Cr2O4. 1980. aastail toodeti Albaanias peaaegu miljon tonni kroomi aastas, mis tegi Albaaniast ühe olulisema kroomitootja maailmas. Kroomi kõrval esineb ultraaluselistes ja aluselistes kivimeis ka niklit, titaani ja plaatina rühma metalle. Hüdrotermaalse tekkega maakidest on olulisemad vase- ja rauasulfiidid. Triiase vulkaanilis-
Osa kivimeid kraabitakse vajumise käigus ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge. Siia liituvad ka mitmesuguste kivimite ülessulamisel tekkinud magmadest tarduvad kivimid. Kulgeb ka kõikide kivimite moondumine. Selliste protsesside tulemusena kasvabki ookeanipõhja vahevöösse vajumise (subduktsiooni) piirkonnas ookeanilise litosfääri ja vahevöö ülaosa kivimite arvelt uus mandriline maakoor. See on graniitsete kivimite rikas ja kergem. Ookeani keskaheliku magmalise aktiivsuse vaibumine subduktsiooniprotsesside jätkumisel mandrilistel äärtel viib ookeaninõo ahenemiseni. (AlpidHimaalja) Aktiivseid ookeaniääri kui mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale kuumi täppe. Kuumad täpid paiknevad laamade piiridest sõltumatult. Kui
ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar. Kui ookeaniline laama sukeldub vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Iseloomulik maavärinad. nt: Vaikset ookeani ümbritsev vulkaaniline ,,tulerõngas". Laamade põrkumine Ookeani keskaheliku magmalise aktiivsuse vaibumine subduktsiooniprotsesside jätkumisel mandrilistel äärtel viib ookeaninõo ahenemiseni. Selle protsessi äärmuslikuks juhuks on ookeaninõo sulgumine mandriliste ookeaniäärte põrkumise protsessis. Laamade põrkumispiirkonda iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. Nt: Alpide-Himaalaja kurdmäestik Laamade nihkumine mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, kusjuures triivide suunad ei ole päris juhuslikud
ümara läbilõikega lõõri, mis lõpeb kraatriga. Selline vulkaanitüüp on maapinnal tavalisim ning nii enamik inimesi vulkaane ette kujutabki. Lõõrvulkaanid jaotatakse mitmesuguste tunnuste alusel veel kihtvulkaanideks (esineb nii laavat kui ka vulkaanilist tuhka, sageli kihiti), kilpvulkaanideks (koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest), slakikoonusteks (monogeneetilised suhteliselt väiksed valdavalt slakist koosnevad künkad), maarideks (plahvatuslik lehter, mille tekitab magmalise kuumutamise läbi paisunud põhjavesi) jne. -7- Pompeji häving 79 p. Kr. Vesuuvi purse 79. a. p. Kr., mis hävitas Pompeji, Herculaneumi ja veel mitu õitsvat Rooma linna, on arvatavasti ajaloo tuntuim loodusõnnetus. Pompeji mattus 5-8 m paksuse tuha- ja pimsskivikihi alla. Linna 20 000 elanikust hukkus umbes 2000. Hilisemate väljakaevamiste käigus leiti kõvastunud pimsist tühikuid, mis on jäänud
Siia liituvad ka mitmesuguste kivimite ülessulamisel tekkinud magmadest tarduvad kivimid. Maapõues kulgeb ka kõikide kivimite moone. Niisuguste protsesside tulemusena kasvabki ookeanipõhja vahevöösse vajumise piirkonnas ookeanilise litosfääri ja vahevöö ülaosa kivimite arvelt uus mandriline maakoor. See on graniitsete kivimite rikas ja varasematest kivimitest väiksema tihedusega, niisis ka kergem maakooreosa ja vahevöösse ,,uppumatu". Ookeani keskaheliku magmalise aktiivsuse vaibumine subduktsiooniprotsesside jätkumisel mandrilistel äärtel viib ookeaninõo ahenemiseni. Selle protsessi äärmuslikuks juhuks on ookeaninõo sulgumine mandriliste ookeaniäärte põrkumise protsessis. Nii aktiivseid ookeaniääri kui mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. On selgunud, et pika geoloogilise aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega hiid- ehk superkontinendiks.
Põhimassi hulka kuuluvad metalliliste teradena veel nikkelraua sulamit, magnentiiti ja põhiliselt ka troiliiti. Seda on kerge eristada tema pronksivärvuse tõttu. Magnetiit on tähtsaim mineraal süsiniku kondriitides ning ta on ka mustja klaasja sulamiskooriku peamine komponent. Kvarts esineb maakoores tihti aga meteoriitides mitte. Akondriitideks neid jämedateralisi kivimimeteoriite, millel kondiitrid puuduvad. Need on tardunud silikaatsest sulamis, mis tähendab, et nad on magmalise tekkega. 5 Pilt 1. Meteoriit. Raudmeteoriitide keemiline koostis sisaldab peamiselt rauda(79-94%). ja niklit(5- 9%). Nendes leitakse kahte tähtsat nikkelraua sulamit. Vastavalt kamasiiti, mis on raudmeteoriitidele iseloomulik nikkel-raua sulam, milles on kuni 7,5% niklit. Veel esineb kivimites süsiniku, vaske, fosforit, väävlit ja koobaltit. Galliumi, germaaniumi, osmiuimi
läbilõikega lõõri, mis lõpeb kraatriga. Selline vulkaanitüüp on maapinnal tavalisim ja nii enamik inimesi vulkaane ette kujutabki. Lõõrvulkaanid jaotatakse mitmesuguste tunnuste alusel veel kihtvulkaanideks, kus esineb nii laavat kui ka vulkaanilist tuhka, sageli kihiti, kilpvulkaanideks, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest, slakikoonused, mis on suhteliselt väiksed valdavalt slakist koosnevad künkad, maarideks, mis on magmalise kuumutamise abil paisunud põhjavee põhjustatud plahvatuslehtrid, ja teisteks liikideks. Foto 6, lõõrvulkaan (http://www.worldatlas.com/upload/69/9e/63/volcano-diagram.jpg ) 9 Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaanidega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam
läbilõikega lõõri, mis lõpeb kraatriga. Selline vulkaanitüüp on maapinnal tavalisim ja nii enamik inimesi vulkaane ette kujutabki. Lõõrvulkaanid jaotatakse mitmesuguste tunnuste alusel veel kihtvulkaanideks, kus esineb nii laavat kui ka vulkaanilist tuhka, sageli kihiti, kilpvulkaanideks, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest, slakikoonusteks, mis on monogeneetilised suhteliselt väiksed valdavalt slakist koosnevad künkad, maarideks, mis on magmalise kuumutamise abil paisunudpõhjavee põhjustatud plahvatuslehtrid, ja teisteks liikideks. Võimsate vulkaanipursete tagajärjel võib magmakamber osaliselt tühjeneda, jättes ülalasuva vulkaani toetuseta, mille tagajärjel viimane sisse variseb, jättes järgi negatiivse pinnavormi, mida nimetatakse kaldeeraks. Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks
annaabi.ee 
