4. RAUDTEE-EHITUSMASINAD 1) käsidresiin raudtee ehituses vajalike materjalide ja tööriistade transportimiseks, remontimiseks 5. TUNNELIEHITUSMASINAD 1) koppelevaator neid kasutatakse abrasiivi transporteerimiseks ühest kohast teise, näiteks põrandal olevast bunkerist abrasiiv- regenereerimis süsteemi. Elevaatorid tarbivad vähe energiat suure tootlikuse juures. Koppelevaatorite tõste kõrgus on 6-12 meetrit. 6. MAGISTRAALTORUJUHTMETE EHITUSMASINAD 1) koppekskavaator kasutatakse torujuhtmetele aukude ja kraavide kaevamiseks 7. KANALIEHITUSMASINAD 1) kanaliehitusmasin teekanali ehitamiseks 2) kopp kanalite kaevamiseks 3) frees juhtmekanalite rajamiseks seina sisse tehakse süvend, kuhu peidetakse juhtmed või torustik 8. REKONSTRUKTSIOONITÖÖDEMASINAD 1) lihvimismasin ette nähtud puit-, värvi-, laki-, pahtli- ja kipspindade töötlemiseks, vajadusel värvi eemaldamiseks KÄSIMASINAD
Mujal on tegemist üksikute riikide või koguni riigiosade omavahel seostamata energiasüsteemidega, mõnikord aga energiamajanduse üksikute harudega, mis pole veel kompleksiks ühinenud. Põhja-Ameerika energiasüsteem on kõige võimsam ja arenenum. Temasse on kaasa haaratud ka Mehhiko. Seal on hästi arenenud kõik energiakompleksi harud: hankivad (nafta- ja gaasiammutamine, söekaevandamine), töötlevad (naftatöötlemine, elektroenergeetika), süsteemi tervikuks siduvad magistraaltorujuhtmete ja kõrgepingeliinide võrk, äriteenused, mida jätkub väljaveoks kogu maailma. Energiatarbimine on äärmiselt suur (Mehhkos siiski hulga madalam kui USA-s ja Kanadas). Sellepärast tuleb siia naftat sisse vedada (peamiselt Ladina-Ameerikast), sütt seevastu saab eksportida, mahud pole seejuures küll kuigi suured. Viimasel ajal on saavutatud märgatavat edu energia säästmisel, edeneb alternatiivsete energialiikide kasutuselevõtt, kiiresti kasvab naftaammutamine Mehhikos. See lubab muuta
Laevade seisuajad sadamates on > 50% reisi kestusest. 3.) Peamised veosed on naftasaadused ja kuivlast (süsi, puit, metall, teravili). 4.) Laevade kandejõu suurenemisega vähenevad veokulud, kasvavad aga ümberlaadimiskulud veoste 1 tonni kohta. 62. Torutranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Torutranspordi peamine kasutusala on gaas, nafta ja naftasaadused. 2.) Praegu ca 60 % toodetud naftast lähetatakse magistraaltorujuhtmete kaudu. 1220 mm läbimõõduga naftajuhtme läbilaskevõime on 65 mln. tonni aastas. 3.) Torutransport leiab kasutamist veel kivisöe, liiva ja killustiku transportimisel (koos veega). 63. Õhutranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Õhutransport on spetsialiseerunud reisijateveole (96%). Kauba- ja postiveo osakaal on 3% ja 1%. 2.) Kaubaveol domineerivad hinnalisemad väikesaadetised. 3
Laevade seisuajad sadamates on > 50% reisi kestusest. 3.) Peamised veosed on naftasaadused ja kuivlast (süsi, puit, metall, teravili). 4.) Laevade kandejõu suurenemisega vähenevad veokulud, kasvavad aga ümberlaadimiskulud veoste 1 tonni kohta. 62. Torutranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Torutranspordi peamine kasutusala on gaas, nafta ja naftasaadused. 2.) Praegu ca 60 % toodetud naftast lähetatakse magistraaltorujuhtmete kaudu. 1220 mm läbimõõduga naftajuhtme läbilaskevõime on 65 mln. tonni aastas. 3.) Torutransport leiab kasutamist veel kivisöe, liiva ja killustiku transportimisel (koos veega). 63. Õhutranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Õhutransport on spetsialiseerunud reisijateveole (96%). Kauba- ja postiveo osakaal on 3% ja 1%. 2.) Kaubaveol domineerivad hinnalisemad väikesaadetised. 3
lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana ning koosnebpõhiliselt metaanist. Gaasileiukohtades täidab maagaas poorseid kivimeid jatühemikke maakoores. Suurimad maagaasileiukohad on Venemaal, Iraanis,USA-s -seal, kus naftaleiukohadki. Eestis maagaasileiukohti tööstuslikusmõttes ei ole. Vähesel määral on leitud maagaasi Keri ja Prangli saartel ningmõnes kohas Põhja-Eestis.Tarbijateni viiakse maagaas magistraaltorujuhtmete ja jaotusvõrkudekaudu. Magistraaltorujuhtme pikkus võib ulatuda tuhandetesse kilomeetritesse.Energeetilise kütusena on maagaas kõige loodussõbralikum - tema põletamiselei jää tuhka ning põlemisproduktides olevate keskkonnaohtlike ainete sisaldus on minimaalne. Kasutatakse energeetilise kütusena seal, kus muude kütustekasutamine on kallim või raskendatud (eelkõige loodushoiu seisukohalt). Eestiskasutab energeetilise kütusena osaliselt maagaasi Iru Elektrijaam Tallinna küljeall
87 ja Joonis 9 .88): Pihkva oblastist ja läbi Läti. Peterburi suunast Eestisse gaasi ei tule, kuigi toruühendus on olemas. Olulist rolli Eesti gaasiga varustamisel mängivad Läti Incukalnsi maa-alused maagaasihoidlad, mille kaudu toimub nii Eesti, Läti kui ka Leedu varustamine. Gaasihoidlate puhvervaru on vajalik tarbimise kõrgperioodil, st talviste tippkülmade ajal, tarbijaid paremini varustada. Eestis on võimalik maagaasi kasutada gaasi magistraaltorujuhtmete läheduses paiknevad asulad ja tarbijad, mis joonisel (vt Joonis 9 .87) on tähistatud. Maagaasiga varustamist ja hinnakujundust reguleerib maagaasi seadus. Joonis 9.87. Eesti maagaasivõrk Joonis 9.88. Gaasitorustikud Balti riikides 95(113)
annaabi.ee 
