20.-21. sajandi olulisemad proosateosed 1. Richard Aldington ,,Kangelassurm" 2. Isaac Asimov ,,Asum" 3. Margaret Atwood ,,Teenijanna lugu" 4. Julian Barnes ,,Maailma ajalugu 10 ½ peatükis" 5. Saul Bellow ,,Hertzog" 6. Ingmar Bergman ,,Laterna magica" 7. Lois Paul Boon ,,Menuett" 8. Richard Brautigan ,,Arbuusisuhkrus" 9. Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" 10. Anthony Burgess ,,Kellavärgiga apelsin" 11. Heinrich Böll ,,Grupipilt daamiga", ,,Piljard kell pool kümme" 12. Albert Camus ,,Katk" 13. Truman Capote ,,Külmavereliselt" 14. Michael Cunningham ,,Tunnid" 15. Robertson Davies ,,Mässajad inglid" 16. Umberto Eco ,,Roosi nimi", ,,Baudolino" 17. William Faulkner ,,Hälin ja raev" 18
ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL 11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Trubaduurilaulud tekkisid peale suuri sõdu, rahunemisajal (Püha Saksa Rooma Riigi asutamine 962 Otto II ) Rüütlilaulude seas on tantsulaule, kangelaslaule, kaebelaue, kõige enam armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahva...
ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL 11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Trubaduurilaulud tekkisid peale suuri sõdu, rahunemisajal (Püha Saksa Rooma Riigi asutamine 962 Otto II ) Rüütlilaulude seas on tantsulaule, kangelaslaule, kaebelaue, kõige enam armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi – tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - “Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta.” Võrreldes rahva...
orkestrikoosseis. Eksperimentaalset poolt demonstreerib Luigi Nono (1924-1990; abielus Schönbergi tütrega, kes asutas 2008. aastal Veneetsias Nono arhiivi-uurimiskeskuse). Ta ei ole küll nii radikaalne, et kaotaks sõnalise teksti, samuti esineb mingil määral narratiivsust, ehkki mitte kogu ooperit läbival kujul. Ooperit „Intolleranza 1960“ nimetab ta „lavategevuseks“ (azione scenica), oluline on siin Laterna Magica-teatri mõju, samuti vene 1920ndate avangardi (Meyerhold!) mõju. Ooperi keskne teema on ebatolerantsus minevikus ja tänapäeval, stseenid eri aegadest on nagu kokku monteeritud. Ta kasutab muusikas ka elektroonilisi vahendeid, samuti seeriatehnikat, esinevad klastrid jms. Praegu on uuesti tähelepanu võitnud Nono ooper Al gran sole carico d’amore (Suure päikese all, täis armastust ; 1975), mille läbivaks teemaks on klassivõitlus ja revolutsioonid (!). 3. 1960. aastad
kodutuks jäänud Öökullile. Kuid tegelikult on taoism oma olemuselt ka läänemaises mõttes praktiline filosoofia. Kahjuks ei märka end praktiliseks pidav Lääs, et suur osa sellest, mida ta kasutab, on pärit Idast, suur osa sellest omakorda Hiinast ja enamuse sellest, mille Lääs on Hiinast üle võtnud, on meile andnud just Hiina taoistid. Sellised leiutised, nagu paber, trükikunst, kompass, seismograaf, laterna magica (kinoprojektori eelkäija), langevari, püssirohi, tuletikud ja palju muudki pärinevad tegelikult just taolastelt. Kui jätame kõrvale riigiaparaadi ja bürokraatia arendamise, siis näeme, et taoistide panus Hiina kultuuri ületab mitmekordselt selle, mida suutsid korda saata konfutsiaanlased. Linnart Mäll on siinkohal tuletanud meelde üht lõiku "Dao Dejingist": Kulgeja asub ival, mitte kõlul; asub viljas, mitte õies. Ida konfutsiaanliku õpetlase (nagu tegelikult ka lääneliku
Kirjanduse Seltsi auliikmeks. ( kõike seda ei pea teadma aga lihstalt saad üle vaate tema panusest eesti kirjandusse) Kaksiktriloogia kujutab Eesti Vabariigis sirgunud humanitaarharitlaste generatsiooni kujunemist Tartus ning selle saatust II maailmasõja ajal. Põhisündmustiku aeg on 1936-1944, kuid on ka põikeid varasemasse ja hilisemasse aega ning epiloog kujutab 1965. aasta FU kongressi Helsingis. Kirjanik on taotlenud laterna magica taolist vastupeegelduste rohkust ja vaatenurkade muutumist, jutustamine toimub vaheldumisi esimeses ja kolmandas isikus, vahel ajavool peatatakse, sündmusi aeglustatakse või keritakse tagasi. Tartust on loodud kõige poeetilisem kujutus eesti proosas. Jäälätete" algusesse on peidetud vihje mälukirjanduse vaieldamatule suurteosele, Marcel Prous ti tsüklile ,,Kadunud aega otsimas" (19131927). Kui Prousti hiigeltööle
neoklassitsistlikud jooned, sh peamiselt klassikaline orkestrikoosseis. Eksperimentaalset poolt demonstreerib Luigi Nono (1924-1990; abielus Schönbergi tütrega, kes asutas 2008. aastal Veneetsias Nono arhiivi-uurimiskeskuse). Ta ei ole küll nii radikaalne, et kaotaks sõnalise teksti, samuti esineb mingil määral narratiivsust, ehkki mitte kogu ooperit läbival kujul. Ooperit „Intolleranza 1961“ nimetab ta „lavategevuseks“, oluline on siin Laterna Magica-teatri mõju, samuti vene 1920ndate avangardi (Meyerhold!) mõju. Ooperi keskne teema on ebatolerantsus minevikus ja tänapäeval, stseenid eri aegadest on nagu kokku monteeritud. Ta kasutab muusikas ka elektroonilisi vahendeid, samuti seeriatehnikat, esinevad klastrid jms. Praegu on uuesti tähelepanu võitnud Nono ooper “Suure päikese all, täis armastust” (1975), mille läbivaks teemaks on klassivõitlus ja revolutsioonid (!).
ning spetsiaalselt Pariisi lavastuse jaoks kirjutatud ülev võidukoor. Libreto koostamise ja muusika loomise kõrval tungis Verdi ka lavastuslikesse küsimustesse. Uurides nägemuste kujutamise tehnilisi võimalusi, saatis ta vastava järelepärimise Londonisse, tellis sealt kostüümide eskiisid, tutvus üksikasjaliseit soti ajalooga, soovitas teatril võtta kasutusele Itaalias uudiseks olnud laterna magica jne. Macbethi osatäitjale Felice Varesile saadetud kirjadest aga leiame põhjaliku ja sisuka rolli- ning muusikaanalüüsi. Naapoli lavastusele eelnenud perioodil tegi tõetruud tõlgitsust nõudvale heliloojale tõsist muret leedi ise. "Tadolinil on kaunis ja lahke nägu, mina aga tahaksin Lady Macbethi näha inetuna ja õudustäratavana. Tadolini hääl on imeteldav, helge, võimas; mina aga sooviksin, et Leedi hääl oleks terav, tume ja sünge
annaabi.ee 
