Inimesed tapavadki nahkkilpkonni rasva saamiseks. See sulatatakse välja ning kasutatakse näiteks paadilaudade liitekohtade määrimiseks. Rasvarohkus toob ebamugavusi muuseumidele, sest kui nahkkilpkonna nahk ja kilp ei ole vastavalt töödeldud, siis võib neist aastate kaupa rasva välja immitseda. http://et.wikipedia.org/wiki/Kilpkonnalised http://et.wikipedia.org/wiki/Elevantkilpkonn http://et.wikipedia.org/wiki/Nahkkilpkonn Kilpkonnade värvus vastab ümbruskonna omale, ent mõned mageveevormid on eredalt värvunud. Terraariumis võib selliseid loomi imetleda, aga looduslikus keskkonnas kireva taimestiku ja veesillerduse keskel on teda raske märgata. Kilpkonnad on iidsetest aegadest olnud aegluse sümboliks, kuid aeglased on üksnes maismaakilpkonnad kohta. Mageveekilpkonnad liiguvad kiiresti ja osavalt nii vees kui ka kuival. Merekilpkonnad on kuival maal kohmakad, kuid vees liiguvad hämmastava graatsiaga. Kilpkonnaliha on maitsev. Eriti maitsvaid liike kasvatatakse erifarmides
[7] Ungari jõesilm (Eudontomyzon danfordi). Keha keskosa mõnevõrra laiem. Imilehter külgmiste hammaste paigutus sarnaneb jõesilmu omaga, väikesi hambaid on rohkem, suuava taga ning keelel lisahambaplaadid, neil on 9-13 teravikku (keskmised on suurimad). Pruunikas. Pikkus 30 cm, eluiga 7 a. Väikestes jõgedes, nugib kaladel, kuid sööb ka orgaanilisi jäänuseid. Koeb aprill-mai pärast rännet ülemjooksu kiire vooluga kohtades. Vastsejärk 4-5 a. Lähedased mageveevormid (keha eesosa jämedam) on ukraina jõesilm (Eudontomyzon mariae), pikkus 22 cm, ja kreeka jõesilm (E. hellenicus), pikkus 6 cm. Kumbki ei nugi. [1, 2, 3] 9 KOKKUVÕTE Üldse tuntakse silmlaste sugukonnas 7 perekonda 20-24 liigiga, neist 5 perekonda (Petromyzon, Entosphenus, Caspiomyzon, Lampetra, Ichthyomyzon) 16-20 liigiga põhjapoolkeral ja 2 perekonda (Geotria, Mordacia) 4 liigiga lõunapoolkeral.
määral jaotunud kambriteks. Keha on enamasti varustatud suurema või vähema hulga harjastega. Nahklihasmõik väga hästi arenenud. Närvisüsteem on nöörredel tüüpi. Meeleelunditest esinevad silmad ja kompimisjätked. Ringesüsteem suletud, veri voolab kindlas suunas. Hingamiselunditeks on nahalõpused või toimub hingamine läbi naha. Seedeelundkond mõlemast otsast avatud, eristub neel, söögitoru, pugu, magu ja sooltoru. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene (maismaa- ja mageveevormid) või ripsmetega trohhofoori tüüpi vastse kaudu (meres elavad liigid). Klass: Hulkharjasussid (Polychaeta) Enamik mereliike. Iga lüli külgedel üks paar jätkeid parapoode. Kehal arvukad harjased ja kompimisjätked. Meeleelunditest esineva kompimisjätked ja täppsilmad. Keha sisemus selgelt segmenteerunud. Lüli sisemuse jagab kaheks mesenteer. Verepigmendis metalliks vask, veri sinakasroheline. Väljasopistatavas neelus kitiinhambakesed. Lahksugulised.
lähemalt sugulased lülistumata “alamatele ussidele” – ümarussidele (Nematoda) jt. Kasvades peavad nad kesta vahetama nagu ümarussidki. Keha mõlemal pealtvaadates ümar. Mõlemal lihaseline neel ja kloaak. Pea ja rindmik eristatavad, jäsemed, tundlad ja suisedlülijalgsetel. 100. Rõngusside ( Annelida ) erinevaid elupaiku ja eluvorme. Hingamiselunditeks on nahalõpused või toimub hingamine läbi naha. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene (maismaaja mageveevormid) või trohhofoori tüüpi vastse kaudu (meres elavad liigid). Hulkharjasussidenamik mereliigid. Hulkharjasusse on tuhandeid liike, peamiselt merepõhjas, nii vabalt liikuvaid kui kinnitunuid. ujuvad, põhjas roomavad, urus elavad (ja sekundaarselt kiirja sümmeetriaga, mõnedi koguni lubitoru eritavad). Väheharjasussid Elavad substraadis, mullas (vihmaussidhakkasid lagunevaid taimejäänuseid süües noid mullaks töötlema, parapoodid kadusid, aga harjased jäid ) või veekogude
eremiitpõrnikas, muslaik-apollo. Mereselgrootud: Eesti mereselgrootute fauna on Läänemere vähese veesoolsuse tõttu liigivaene. Tuvastatud on 22 selgrootuteklassi kokku 440 liigiga. Suhteliselt liigirikkamad klassid on vähid (koorikloomad), keriloomad ja putukad (vastavalt 119, 100 ja 63 liiki). Ainult meres elutsevad karikloomad, kammloomad, siilussid, keraskärssussid ja hulkharjasussid. Loomastiku koosseisus on esikohal avarasoolased mageveevormid, vähem on mere- ja riimveevorme. Et Läänemeri on noor, puuduvad selle faunas autohtoonsed (kohapeal tekkinud) liigid ja fauna koosneb ainult sisserännanuist. Valdav osa mageveevormidest pärineb Läänemere oma vesikonna siseveekogudest. Mere- ja riimveevormide hulgas moodustavad enamiku Atlandi ookeani boreaalse (põhjapoolkera parasvöötmelise) fauna esindajad, kellest suurem osa rändas Läänemerre Litoriinamere staadiumis. Vähem on
annaabi.ee 
