TALLINNA POLÜTEHNIKUM Tõnu Säre Veekasutus põllumajanduses Referaat Juhendaja: Ain Saaret Tallinn 2014 Me vajame toitu ja toidu tootmiseks puhast magevett. Inimtegevus ja kliimamuutused on suurendanud mageveenõudlust ning paljud piirkonnad eelkõige lõunas otsivad mageveevarusid, et rahuldada oma veevajadusi. Kuidas jätkata toidu tootmist, ilma et looduses tekiks puhta vee puudust? Kindlasti oleks abi, kui põllumajanduses kasutataks vett tõhusamalt. Kolmandik Euroopas kasutatavast veest kulutatakse põllumajandussektoris. Põllumajandus mõjutab muuks otstarbeks saadaoleva vee kogust kvaliteeti. Mõnedes Euroopa piirkondades tuleneb vee halb kvaliteet ainiti põllumajanduses kasutatavate pestitsiidide ja väetiste saastest.
ehitised ja teed. Seda tohutut hävingut saaks leevendada, kui heitgaaside hulka vähendada. Globaalnähtused kasvuhoonegaasidest: · Kliima muutub Põhja Euroopas niiskemaks. · 21. saj jooksul tõuseb keskmine õhutemperatuur. · Merepind tõuseb. · Biosfääri liigiline koosseis muutub oluliselt. · Haigused ja Epideemiad. · Hoogustub kõrbestumine. Vee magestamine Suur osa inimesi on elamas pidevas joogivee nappuses. Üheks võimaluseks mageveevarusid täiendada on merevee magestamine. Tegemist ei ole sugugi uue lähenemisega Saudi Araabia, Kuveit ja ülejäänud Lähis-Ida riigid on kasutanud magestamist juba enam kui pool sajandit ja näiteks hetkel katab vee magestamine ligi 70% Saudi Araabia joogivee nõudlusest. Suuremahuline vee magestamine on enamasti väga energiakulukas, nõudes mahukat ja spetsiifilist infrastruktuuri. Võrreldes tavapäevaste veevarude kasutamisega teeb see protsessi võrdlemisi kalliks.
Merepinna tõus. Merevee taseme tõus on kergesti mõõdetav globaalse soojenemise mõju. Kuna polaarjää sulab vesi kindlasti peab kuhugi minna. Merevee tase on praegu tõuseb kiirusega umbes 1 toll iga kümne aasta tagant. Kuulutakse , et merepind tõuseb 2100. aastaks umbes 60 cm. Muutuste suhtes kõige kaitsetumad on India, Hiina, Bangladesh, Egiptus. Merepinna tõus muudab rannajoont, uputab põllumaid, suurendab erosiooni, saastab mageveevarusid (Globaalsed keskkonnaprobleemid, 1996). Vasak pilt näitab keskmine jääkatte 1979-1981 suvede lõppus, parem pilt 2007 suve lõppus (http://www.nasa.gov/topics/earth/sea_ice_nsidc.html). Soolase vee sissetung. Soola-vee sissetung, meretaseme tõusu tulemusena, võib hävitada suur osa joogivee rannikuriikides. Näiteks Iisralis mõnedes kohades soolane vesi tungib maaaluse allikate peale kiirusega 50 meetrit aastas
Kesk-Aasia vabariikides (Kasahstanis ja Türkmenistanis) üle 300 km 2 , Beneluxi maades, San Marinos ning Maltal üle 1 000 km2 kohta. Suur osa inimesi elab pidevas joogivee nappuses. Lisaks kliimaga seotud asjaoludele võimendab nappust globaalsel tasandil joogiveevarude ebaühtlane paiknemine. Joogiveenappust on suurendamas ka rahvastiku juurdekasv, samuti on oluliseks teguriks linnastumine. Üheks võimaluseks mageveevarusid täiendada on merevee magestamine. Suuremahuline vee magestamine on enamasti väga energiakulukas, nõudes mahukat ja spetsiifilist infrastruktuuri. Võrreldes tavapäevaste veevarude kasutamisega teeb see protsessi võrdlemisi kalliks. Saudi Araabia, Kuveit ja ülejäänud Lähis-Ida riigid on kasutanud magestamist juba enam kui pool sajandit ja näiteks hetkel katab vee magestamine ligi 70% Saudi Araabia joogivee nõudlusest. Veepuuduse küsimus on saamas järjest aktuaalsemaks paljudes
atmosfääris ja sellest tulenevalt ka sademete trende. Merevee magestamine Nagu ülal toodud statistikanumbrid väljendavad, on suur osa inimesi elamas pidevas joogivee nappuses. Lisaks kliimaga seotud asjaoludele võimendab nappust globaalsel tasandil joogiveevarude ebaühtlane paiknemine. Nagu eelenvalt mainitud, on joogiveenappust suurendamas ka rahvastiku juurdekasv, samuti on oluliseks teguriks linnastumine. Üheks võimaluseks mageveevarusid täiendada on merevee magestamine (desalination). Tegemist ei ole sugugi uue lähenemisega – Saudi Araabia, Kuveit ja ülejäänud Lähis-Ida riigid on kasutanud magestamist juba enam kui pool sajandit ja näiteks hetkel katab vee magestamine ligi 70% Saudi Araabia joogivee nõudlusest. Suuremahuline vee magestamine on enamasti väga energiakulukas, nõudes mahukat ja spetsiifilist infrastruktuuri. Võrreldes tavapäevaste veevarude kasutamisega teeb see protsessi võrdlemisi kalliks
annaabi.ee 
