Noorukiiga, murdeiga Biopsühhosotsiaalne mudel sellisena peaks noorukiea ps olema kirjeldatud. Toimub bioloogilisel ja psühholoogilisel tasandil 3-aastase kordus ehk hüppeline kasv. See on tingitud hormoonidest. Kui 11-12-aastasel on märgatavad sekundaarsed sootunnused (kehalised muutused, häälemurre jne). 9-aastaselt on hormoonid juba toodetud/olemas. Rasva- ja ka soorakke toodab hüpotaalamus ainult öösel. Kui ei magata korralikult, ei läbita puberteeti normaalselt. Lisaks kehalistele muutustele ka muutused ajus ehk müelinisatsioon (müeliini tekib rohkem, närvilõpmete juurde, sünaptiliste keskuste juurde, toimub sujuvam edasiandmine, kujunevad välja keerulisemad sünaptilised teed). Saab alguse areng frontaal ja prefontaalasju osades. Harjutakse kehaga (füüsiline liikumine aeglasem, kohmakam). Arvatakse, et kui kasvab kiirelt pikaks, siis peab ka tark olema, tegelt nii ei ole
Annika Mikk *Kui inimene neelaks oma uhkuse alla, oleks ta palju siiram. Pille Tusti *Kui otsid oma elu môtet, otsi seda iseenda seest. Triin Liseiski *Iga inimene on päike, kes igal aastajal on ise näoga. Marje Animägi *Ära kunagi salga oma sisemist häält. *Seemnest kasvab alati hea vili. Kristian Kiilaspä *Ilma vaevata mees ei higista. *Elu tee lôpeb vaid siis, kui ise enam käia ei taha. *Ôpitakse kogu elu, kui just ei magata. Eveli Raal *Raha suurendab materiaalset vara, mitte hingelist. *Tunnetega ei tohi mängida, surmaga ei saa mängida. *Inimesed on vôimelised palju ette planeerima, kuid mitte selle järgi käima. Indrek Tumala *Tööd ei ole vaja teha, vaid raha on vaja teenida. *Ära kujuta endast jumalat, kui ori pole olnud. Maido Animägi *Sibi ei kuku labidast kaugele. *Ära püüa eest joosta sellest, kes sinust eespool on. Marion Määrits *Ma ei môista siin elus ainult kahte asja: ennast ja teisi
kvaliteedi vahetus. Sama põhimõte kehtib ka unest ärkamise korral. Reaalsus ise ei muutu, muutub ( tegelikult vahetub ) ainult selle kaks kvaliteeti. Üldjuhul esinevad sellised reaalsuse kaks eri kvaliteeti ajas ühe korraga, mitte teineteisest lahus olles. Näiteks inimesed ei liigu maailmas ringi silmad kinni hoides või liigutakse ringi nii, et enda mõtteid ( ettekujutusi ) üldse ei tekiks. Liigutakse ikka silmad enamasti lahti hoides ( kui ei magata ) ja vahel ka mõtiskletakse enda mõtteid ehk kujutatakse samal ajal ka midagi ette. See kehtib üldjuhul nii ärkvel oleku korral kui ka unenäos ,,viibimise" puhul. Kui inimene millegi peale mõtleb või millegi üle endamisi arutab, siis on tal enamasti sellest ka mingisugune ettekujutus olemas. Ilmselt ilma ( näiteks visuaalse ) ettekujutamisega ei olekski võimalik nagu mõtlemine, arutlemine, loomine jne. Kui inimesel ei ole millestki ettekujutus olemas,
kvaliteedi vahetus. Sama põhimõte kehtib ka unest ärkamise korral. Reaalsus ise ei muutu, muutub ( tegelikult vahetub ) ainult selle kaks kvaliteeti. Üldjuhul esinevad sellised reaalsuse kaks eri kvaliteeti ajas ühe korraga, mitte teineteisest lahus olles. Näiteks inimesed ei liigu maailmas ringi silmad kinni hoides või liigutakse ringi nii, et enda mõtteid ( ettekujutusi ) üldse ei tekiks. Liigutakse ikka silmad enamasti lahti hoides ( kui ei magata ) ja vahel ka mõtiskletakse enda mõtteid ehk kujutatakse samal ajal ka midagi ette. See kehtib üldjuhul nii ärkvel oleku korral kui ka unenäos ,,viibimise" puhul. Kui inimene millegi peale mõtleb või millegi üle endamisi arutab, siis on tal enamasti sellest ka mingisugune ettekujutus olemas. Ilmselt ilma ( näiteks visuaalse ) ettekujutamisega ei olekski võimalik nagu mõtlemine, arutlemine, loomine jne. Kui inimesel ei ole millestki ettekujutus olemas,
kvaliteedi vahetus. Sama põhimõte kehtib ka unest ärkamise korral. Reaalsus ise ei muutu, muutub ( tegelikult vahetub ) ainult selle kaks kvaliteeti. Üldjuhul esinevad sellised reaalsuse kaks eri kvaliteeti ajas ühe korraga, mitte teineteisest lahus olles. Näiteks inimesed ei liigu maailmas ringi silmad kinni hoides või liigutakse ringi nii, et enda mõtteid ( ettekujutusi ) üldse ei tekiks. Liigutakse ikka silmad enamasti lahti hoides ( kui ei magata ) ja vahel ka mõtiskletakse enda mõtteid ehk kujutatakse samal ajal ka midagi ette. See kehtib üldjuhul nii ärkvel oleku korral kui ka unenäos „viibimise“ puhul. Kui inimene millegi peale mõtleb või millegi üle endamisi arutab, siis on tal enamasti sellest ka mingisugune ettekujutus olemas. Ilmselt ilma ( näiteks visuaalse ) ettekujutamisega ei olekski võimalik nagu mõtlemine, arutlemine, loomine jne. Kui inimesel ei ole millestki ettekujutus olemas,
annaabi.ee 
