alates võis talupoeg ka linna kolida. Eneseteadvust lisas seegi, et vabakslaskmisega kaasnes perekonna- ehk priinimede panek. Kuna nimepanijad olid mõisnikud, siis omandasid eestlased palju saksapäraseid perekonnanimesid, mis alles 1930ndatel eestistati. Priikslaskmise tagajärjel arenes edasi juba eelmiste talurahvaseadustega alguse saanud kogukondlik omavalitsus. Ametisse astusid esimesed kogukonna (valla) ametimehed, kelle juhtimisel koguti ja hädaaegadel jagati magasiaitades hoitavaid viljavarusid, korraldati vaestehoolekannet, nekrutiksvõtmist jne. Esialgu jäi vald siiski mõisniku eestkoste alla ja temast sõltuvaks. Näiteks vajasid valla üldkoosoleku otsused mõisniku kinnitust. Oliver Keerig Lukas Kalviste Tallinna 21. Kool
õigus oma talu pärandada ja normeeriti koormisi.Kodukariõigusi piirati-mõisnik ei tohtinud talupoega karistada).Pärisorjuse kaotamine:Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819(talupojad isiklikult vabad, talurahvaseisusesse kuuluvad isikud, maa jäi mõisniku omaks, teoorjus säilis. 1830. Aastas võis talupoeg ka linna kolida. Vabaksaamisega kaasnes priinimede panek. Arenes kogukondlik omavalitsus, kes kogusid magasiaitades hoitavaid viljavarusid).1858-Mahtra sõda oli 1856 aasta talurahvaseaduse tagajärg.1868- keelati teorendi nõudmine eramõisas, 1860 said mitteaadlikud õiguse mõisaid osta.1866- vallaseadus- suurendas valdade õigusi. Tänu linakasvatusele said eestlased raha, et oma talud ära osta ja pärisperemeesteks saada.Hakkasid kujunema vabrikud(Sindis ja Kärdlas, Kreenholmi manufaktuur).1866 kaotati tsunftipiirangud, 1870 valmis Tallinna-Paldiski raudtee.Tartu Ülikooli saj.(18
– Kuna loodeti leida maad Venemaal ja uue passikorraldus seaduse hoogustas talupoegade reisimist igalepoole: Venemaale, Volgamaale, Krimmi ja Kaukaasiasse 9. Iseloomusta valla omavalitsust 1866. aasta vallaseaduse järel! Kes sinna kuulusid, millised olid ülesanded, miks see omavalitsus oli tähtis? -- Andis omavalitsusele avaramad tegutsemisvõimalused, vallavanem-politseivõim, Ametisse astusid valla ametimehed, kelle juhtumisel koguti ja hädaaegadel jagati magasiaitades hoitavaid viljavarusid, korraldati vaestehoolekannet, nekrutivõtmist jne. Esialgu jäi vald siiski mõisniku eestkoste alla. 10. Millal algas talude päriseksostmine? – 1849 kui võeti vastu uus talurahva seadus 11. Muudatused talumajapidamises 19. sajandi teisel poolel. -- Algas talude kruntiajamine, mis kaotas senise talumaade tükeldatuse (põldude siilutamise) ja põllumaade perioodilise ümberjagamise. Talude päriseksostmine tõi enesega
a. maad talupoegadele kaasa ei antud, maa jäi mõisniku omaks ja talupojad selle rentijaks. Kuna vastsetel rentnikel eriti muuga maksta ei olnud kui oma tööga, siis tähendas see, et teoorjus säilis või isegi raskenes. Vabakssaamisega kaasnes perekonna- ehk priinimede panek. Priikslaskmise tagajärjel arenes edasi juba eelmiste talurahvaseadustega alguse saanud kogukondlik omavalitsus. Ametisse astusid esimesed kogukonna ametimehed, kelle juhtimisel koguti ja hädaaegadel jagati magasiaitades hoitavaid viljavarusid korraldati vaeste hoolekanne. Isiklik vabadus 1865.a võeti mõisnikelt täielik kodukariõigus, 1866 said eestlased uue vallaseaduse, mis tunduvalt suurendas valdade õigusi. 1868 keelati teorendi nõudmine eramõisais. Väga tulusaks kujunes viljakasvatus. Talude jõukuse kasv oli omakorda seotud tööstuse ja kaubanduse arenguga. Sindis ja Kärdlas alustasid tööd suured
Teoorjus säilis või isegi raskenes, sest 1804.a seadustega koormistele pandud piirid kadusid. Kadus tlp õigus oma talu pärandada. Tlp ei võinud siiski kolida mujale linna või kubermangu (esialgu). Mõisnik tlp enam müüa ei saanud. 1830.aastatest alates võis tlp ka linna kolida. Vabakssaamisega kaasnes perekonna- ehk priinimede panek (saksapärased). Arenes edasi kogukondlik omavalitsus. Ametisse astusid esimesed kogukonna ametimehed,kelle juhtimisel koguti ja hädaaegadel jagati magasiaitades hoitavaid viljavarusid, korraldati vaestehoolekannet, nekrutiksvõtmist jm. Esialgu jäi vald siiski mõsniku eestkoste alla ja temast sõltuvaks. Ärevad neljakümnendad ja viiekümnendad (lk 151) 1840ndad algasid viljaikalduse, nälja ja tlp-de käärimisega. Levisid kuuldused, et Venemaal jagatavat kõigile soovijaile tasuta maad. Kuid väljarändamine oli keelatud endiselt. Maal valitseva äreva meeleolu tõttu kutsusid mõisnikud kohale sõjaväe. 1841
annaabi.ee 
