ühine karakter. Piirkond erineb alati ümbritsevast alast. Kui liikumisteede süsteem on ebaselge, siis piirkond hõlbustab orienteerumist. Rajoonid on osad linnast, millel on ühene või identifitseeritav karakter. Vahel võib reeta ka rajooni nimi natukene tema olemuse kohta. Inimesed ja nende kombed loovad piirkonnale oma näo. Näiteks: Tallinnas Põhja-Tallinn on väga isikupärane ja eriline. Erinevaid piirkondi iseloomustavad seal tehtavad toimingud. Näiteks: Ärirajoonid, magalad Rajoonid võivad olla väga rangete piiridega ning samas ka sulanduda üksteise sisse. Näiteks: Lasnamäe ja kesklinna piir on suhteliselt konkreetne, kuid kristiine näiteks sulandub kesklinnaga suurepäraselt. Mõned rajoonid on väga iseseisvad, pigem kinnised, isepäised ja samas teised on avatud ning pigem on nende eesmärk olla heas ühenduses välisega.
teenindusettevõtete hooned, kontorihooned, kauplused ja elamud. Arenenud riikides on see populaarne elamispiirkond, aregumaades muutub see sageli slummiks. 3) vana tööstuspiirkond, mis oli kujunenud tööstus- või ladude piirkonnaks 19.20. sajandil ning hiljem oli sageli ümber ehitatud. Praegu paiknevad siin tavaliselt suured kaubanduskeskused (super- ja hüpermarketid) ning mitmekorruselised elumajad. 4) madala maksumusega linnarajoonid mitmekorruseliste kõrghoonetega magalad. Kinnisvara hinnad on seal suhtelised madalad, korterites on kõik vajalikud mugavused (keskküte, veevärk, kanalisatsioon, prügisahtid, elekter ja internet, rõdu jne). Rajoonis on tavaliselt koolid, lasteajad, kauplused, kultuurimaja jt asutused. 5) kõrge maksumusega (eliidi) elamurajoonid, mis paiknevad äärelinnas. Kaasaegsete mugavustega mitmetoalise luksuslikud kotedzid on looduslikult puhtas ja ilusas piirkonnas. Neid saavad osta vaid
Ei esine ebaloomulikke mügaraid, Kasukas: mitte-pulstunud, tokerdumatu, kohev. Kodu loomine • Kui hakkad oma uuele sõbrale elamispinda valima, võid lasta oma kujutusvõimel vabalt lennata. Vanamoodsaid traatpuure peetakse üpris igavaks ning nii loomaomanikud kui ka “korteriomanikud“ ise naudivad rohkem värvikaid mitmekorrulisi plastikust “moodulelamuid“, mille erinevad osad on omavahel plastiktorude kaudu ühenduses. Neis on nii magalad, restoranid kui ka tervisekeskused, isegi vaatlustornid. Hamstri kodu • Kui su hamstri koduks on traatpuur, pead sinna panema ka väikse pehme vooderdisega pesakasti. Sinna saaks su väike sõber ohutunde korral peitu pugeda. Jälgi, et sa ei paneks puuri otse päikesekiirguse kätte. • Püüa vältida suuri temperatuurikõikumisi. Pesamaterjal • Pesa tarbeks peaksid muretsema spetsiaalset materjali, sest hamstrid armastavad kõike närida ning nad võivad
kultuuris ja elulaadis . Linnastumis e urbanisatsiooniastmeks- nim linnalistes asulates elevate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes. Nt 100% linnastumisega on Singapur ja Vatikan , Eestis on 70% Linn on kompaktse hoonestusega asula, mis on saanud linna õigused . Linnastumisplahvatus toimus 1800-1950 kasvas maakeral rahvastik 2,8% võrra aga linnarahvastik 25 korda . 20saj tekkisid monofunktsionaalsed piirkonnad , kus magalad on linna ühes ning töökohad teises ääres. Enamasti oled need mõeldud noor peredele . Mõne aastakümne möödudes tuli viimased ümber ehitada raamatukogudeks , vanadekogudeks vms. Linnastumise etapid Esimene etapp 19 saj · Kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas · Linnastumisaste tõusis 3%lt-14% le . · Külad liideti linnadega või kasvasid linnadeks ning ehitati linnu ka täiesti tühjale kohale.
*suuremad linnad (järgneb tabel) *maakonnakeskused *sümboolsed „pealinnad” Suve- Talve- Kevade- Sügise- 7 Rahvastik Maret Vihman. Hommiku- *Polüfunktsionaalsed linnad *sadamalinnad ( kauba- ja reisi-) *kuurortlinnad *ülikooli- ja teadus.... *tööstuslinnad *eeslinnad, „magalad” *satelliitlinnad e. linnastud EESTI KÜMME SUUREMAT LINNA linn maakond elanike elanike 2000.a. 2008. / 2010 arv arv elanike Eestlas- 1989.a. 1998.a. arv te % 1
nomenklatuursetel struktuuridel (kirik vm) 2. Keskklassi eeslinnad – tüüpiline eeslinn 3. Kosmopoliitsed professionaalide eeslinnad (Silocon Valley jt) 4. Töölisklassi eeslinnad – vähem mobiilne elanikkond kui keskklassi eeslinnas, indiviidile, mitte staatusele orienteeritud elustiil Euroopa 1. Industriaalne eeslinn – 19 sajandi töölisasula; töökohtade ja elukohtade mix, mis 2o sajandil on nõrgenenud 2. Keskklassi eeslinn – suurem elanike-hoonete tihedus kui USA-s 3. Magalad – kesk-ja tööliskihtide elupaigad, nõrgalt arenenud teenindus mis pärsib ka sotsiaalset suhtlust (toimub väljaspool elukohta). Puuduvad Vahemeremaades, kus tüüpiline eeslinn on puhkeasula (hooajaliste elanikega asum) 4. Uued töölisklassi eeslinnad – rajatud avaliku sektori poolt Kogukond ja võrgustik 1.Töölisklassi esindajate suhete baasi moodustab võrgustik. 2. USA uuringud näitavad töölisklassi spetsiifilise eluviisi jätkumist nende kolimisel eeslinna 3
annaabi.ee 
