Küsitluse koostamine ja esitamine Andmete analüüs Tulemuste esitamine Materjali kogumine: Uni ja uneharjumused: „Saata laps kooli unisena on sama, kui saata ta kooli ilma hommikusöögita!” kinnitab unearst Mae Pindmaa. „Uniselt ei tunne laps end koolis hästi ega õpi ja toimeta seal parimal võimalikul moel.” Une iseloomustus: Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon: - vähemagajate (alla 4-5 tunni ööpäevas) keskmine eluiga on lühem kui tavalistel magajatel (7-8 t), sama kehtib ka pikema (üle 10 tunni) unega isikute kohta - inimesel kõige pikem registreeritud unetusperiood on 11 päeva Inimene sureb u 260-280 h unetuse tagajarjel. Une ajal on meie rakud pidurdusseisundis ning saavad päevasest koormusest puhata. Ka teised elundid töötavad une ajal väiksema pingega - südamelöögid ja hingamine on rahulikumad, lihased lõdvad, ainevahetus ja näärmete töö aeglasem. Unel on mitu ülesannet:
Naistel on sagedamini insomnia ehk unetus. Eestis teostatud uuringu (eesti Terviseuuring, 1997) kohaselt selgus et naistel esines unehäired 1.5 korda sagedamini kui meestel. Olulist rolli mängivad ka välisfaktorid. Inimene ei saa uinuda liiga palavas toas. Samuti häirib liigne valgus või müra. 5 Unepuudus Vähemagajatel (ehk alla 4-5 tunni ööpäevas) on keskmine eluiga lühem kui tavalistel magajatel ( 7-8 tundi), sama kehtib ka pikema (üle 10 tunni) unega isikute kohta Unepuudusest nõrgestub immunsüsteem, alaneb ka stressi talumisvõime ning alaneb kehatemperatuur (ööpäevase muutuse vähenemine). Magamatuse tagajärjel halveneb ka keskendumisvõime, motoorse reaktsiooniaja pikenemine, väheneb ka vaimne töövõime (näiteks õppimisvõime). Pikaajalise magamatuse tõttu tekivad kuulmis- ja nägemishallutsinatsioonid, "mikrouni" päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida
5. Väldi rasket, vürtsikat või magusat toitu enne uinumist, 6. Treeni regulaarselt, kuid mitte enne voodisse minekut; 7. Tee magamisase mugavaks; 8. Õhuta tuba, reguleeri temperatuuri; 9. Kõrvalda müratekitajad ja tee tuba võimalikult pimedaks; 10. Maga magamistoas. 7 3. UNEGA SEOTUD PROBLEEMID 3.1 Unepuudus Unepuuduses olevatel inimestel esinevad tõsised psüühikahäired. Neli kuni viis tundi magajatel on eluiga tunduvalt lühem. Isegi ühekordne vähene magamine põhjustab järgmisel päeval ebaselget mõtlemist ja väsimust(Egle blogi 2014 kehakeel.ee, 21.04.2015). Sümptomid: 1. Väsimus; 2. Halb reaktsiooni kiirus; 3. Peavalu; 4. Keskendumisraskused; 5. Mälu halvenemine; 6. Kaalutõus. Unetust soodustavad toidud on: vürtsikad ja rasvased toidud, rikkalikust õhtusöögist loobumine, kohvi ja teised kofeiini sisaldavad joogid ning tume šokolaad.
50. Mitte mind, vaid logost kuulates on tark nõustuda [homologein], et kõik on üks. 54. Nähtamatu harmoonia on nähtavast tugevam. 72. See, millega nad enim ja vahetult seltsivad - logosega, mis kõike juhib, sellega on nad riius; ja see, millega nad iga päev kokku puutuvad, näib neile võõras. 89. Virgetele on maailm üks ja ühine, magajad ent pöörduvad oma ainsasse isiklikku [maailma] tagasi. ...üks ja ühine... - st kõigile sama maailma, mis mõõdujärgi süttiv ja sumbuv tuli. Magajatel oma isiklik maailm, irduvad terviklikust maailmast (seal oma tarkus, mõistmine). Magajad peaksid järgnema üldisele, et jõuda mõistmisele, kuidas kõik kõige läbi on juhitud, mis ongi ainuke tarkus. 101. Otsisin [püüdlesin] iseend. Inimesed olla need kes nad tegelikult on. 112. Arukas mõtlemine on suurim voorus ja tarkus on selles, kui räägitakse tõtt ja toimitakse vastavalt loomusele, pannes [seda] tähele. Arukas mõtlemine ... parem mõtlemine (arukas täppisteadusele omane). 123
Mahtra sõda Eduard Vilde Kilter, kubjas, aidamees... Talupojad on teinud kaks ööd ja kaks päeva järjest, ilma puhkuseta tööd. Mõnel neist vajub silm kinni. Neile ,,laisklejatele" virutab Kiltri-Karl oma kepiga. Nagu võluväel on magajatel uni kadunud. Kaks kavalamat olid pugenud pimedasse nurka ja seal silma looja lasknud. Üks neist oli naine ja teine oli mees. Kuid kahjuks leidis kubjas needki üles. Ta virutas neile oma kepiga. Alguses need ei tundnudki neid hoope, kuid pärast viiendat hoopi ärkasid nad üles. Kubjas virutas naisele kepiga pähe nii, verd jooksis. See sama naine karjus kupjale, et kubjas on elajas.Selle peale hüppas kupjale kallale Võllamäe Päärn
Mahtra sõda Eduard Vilde Kilter, kubjas, aidamees... Talupojad on teinud kaks ööd ja kaks päeva järjest, ilma puhkuseta tööd. Mõnel neist vajub silm kinni. Neile ,,laisklejatele" virutab Kiltri-Karl oma kepiga. Nagu võluväel on magajatel uni kadunud. Kaks kavalamat olid pugenud pimedasse nurka ja seal silma looja lasknud. Üks neist oli naine ja teine oli mees. Kuid kahjuks leidis kubjas needki üles. Ta virutas neile oma kepiga. Alguses need ei tundnudki neid hoope, kuid pärast viiendat hoopi ärkasid nad üles. Kubjas virutas naisele kepiga pähe nii, verd jooksis. See sama naine karjus kupjale, et kubjas on elajas.Selle peale hüppas kupjale kallale Võllamäe Päärn