...........................................................................lk. 7 2 Sissejuhatus Nafta on oma avastamisest saati olnud ühiskonnale tähtsaks energeetiliseks ressursiks. Ilma sellise mahuka energia ressursita ei oskaks ilmselt keegi igapäeva elu ette kujutada. Kuigi me sellele tavaelus suurt tähelepanu ei pööra, sõltub sellest maavarast suuresti kogu inimtegevus. (Nafta Must kuld, http://www.ene.ttu.ee/Maeinstituut/Loput/Nafta %20-%20must%20kuld.%20K.Lepisk.pdf, Kaupo Lepsik, 2004) Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2
kustutamine ja kirjutamine, ma arvan, et ma tegin korraliku referaadi, aga see on siiski vaid minu arvamus. Kokkuvõttes peaks referaadi sisule ka viitama: seal on kaevandamisest ja energiast ja kukersiidist, diktüoneemaargilliidist palju ei ole. Ma järgmine kord lähen igaks juhuks ekskursioonile. 9 Kasutatud kirjandus Aarna, A. 1989. Põlevkivi. Tallinn: Valgus http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/kogumik/2012/artiklid/KAEVANDAMINE%20JA %20KESKKOND_7.pdf https://www.energia.ee/polevkivi http://geoeducation.info/wp-content/uploads/2011/12/kollektsiooni_lisamaterjal.pdf http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/polevkivi/kaevandamine.html http://maenduseajalugu.blogspot.com.ee/2012/09/polevkivi-ajalugu.html http://maeopik.blogspot.com.ee/2012/08/kamberkaevandamine.html http://maeopik.blogspot.com.ee/2008/12/allmaakaevandamine.html http://maeopik.blogspot.com.ee/2012/08/valjakkaevandamine
8. http://deepzone2.ttu.ee/soojus/eesti_energeetika.htm (vaadatud 11. märts 2008) 9. http://www.vkg.ee/?id=1146 (vaadatud 13. märts 2008) 10. http://www.vkg.ee/?id=1262 (vaadatud 13. märts 2008) 11. http://www.postimees.ee/250107/esileht/majandus/241169.php (vaadatud 13. märts 2008) 12. http://www.heidelbergcement.com/ee/et/kunda/kasulikku_teavet/Tootmisprotsess.htm (vaadatud 14. märts 2008) 13. http://www.vkg.ee/?id=3676 (vaadatud 14. märts 2008) 14. www.ene.ttu.ee/Maeinstituut/talveakadeemia/grupitoo_eelmaterjalid.doc (vaadatud 14. märts 2008) 15. http://www.ep.ee/?id=21177 (vaadatud 14. märts 2008)
tekkiv gaas) põletamine, ühise tuhakäitlussüsteemi, uue jahutusveevõtukoha rajamine ning ühine uus elektrienergia jaotla, teatas Eesti Energia. Kasutatud kirjandus: http://www.ap3.ee/article/2010/9/2/jordaania-minister-tutvus-eesti-polevkivitoostusega http://www.roheline.ee/content/view/281/7/lang,et/ http://www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/saeaestev-areng/taastuvenergia/eesti- polevkivitoeoestuse-elutsuekli-analueues http://admin.epl.ee/failid/4051 http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/artiklid/2008/Pastrarus_Valgma_Adamson_PoLEVKIVI_ KASUTAMISE_JaTKUSUUTLIKKUSEST.pdf
proterosoikum primitiivsed liigid, bakterid Ürgaegkond e. arhaikum Tähtsamate faunagruppide (juhtkivististe) levik (Arold, lk. 156). Allikad I. Arold, A. Raukas, H. Viiding, Geoloogia alused, Tln. 1987 Koolibri õpik 1997, lk 51 55 A.Raukas, Kalliskivid, Tln. 1982 A.Raukas, Õnnekivid, Tln. 1991 Kalle Suuroja. Punane Eesti, Loodus, 2001 detsember http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/teadus/RepGR200demo.pdf (kaevanduste mõju keskkonnale) Kivimid koosnevad mineraalidest, need omakorda keemilistest elementidest. Maakoor koosneb 92-st keemilisest elemendist, neist 8 on ülekaalus. Ülesanne: Koosta struktuurdiagramm maakoores leiduvate elementide kohta. hapnik 46% räni 28% alumiinium 8% raud 5% kaltsium 4% naatrium 3% kaalium 3% magneesium 2% muud elemendid (84) 1%
leitakse alternatiivseid lahendusi. Referaadi autor on arvamusel, et innovatsioon ja tehnoloogiline areng on muutujad, mida ei ole võimalik otseselt ette ennustada, mistõttu jääb tegelik tõde ka lahtiseks kui suur on sõltuvus naftast tulevikus, seda näitab ainult aeg. 22 VIIDATUD ALLIKAD Kaupo Lepisk ,,Must Kuld, 2004 Tallinn Referaat. [WWW] http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/loput/Nafta%20%20must%20kuld.%20K.Lepisk.pdf George E. Totten Timeline. [WWW] http://www.astm.org/COMMIT/D02/timeline.pdf june 2004 Wintershall [WWW] - https://www.wintershall.com/crude-oil-natural-gas/crude- oil.html David C. Kopaska-Merkel, Brian J. O'Neill, and Sheila Kopaska-Merkel [WWW] https://www.beloit.edu/sepm/Geology_and_the_enviro/Petroleum_need.html
jaamade kasutegur on oluliselt madalam kivisöekondensatsioonijaamade kasutegurist. Kütuse osa väljastatava energia hinnas on põlevkivijaamades vaid ca 50%, kivisöejaamades kuni 80%. Lisaks sellele tuleb põlevkivist märksa rohkem tuhka kui kivisöest. Põlevkivi lend ja koldetuhka loetakse aga praegu kehtiva jäätmeseaduse järgi ohtlikeks jäätmeteks. Viru kaevandus http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/e_sisu.html?id=56 Põlevkivi kaevandamine http://picasaweb.google.com/maeinstituut/Taiex_mining_Estonia#4 974901003346903058 Kasutatud allikas Koostanud ja toimetanud JaanMati Punning, "Taskutark I: Energia, kliima, jäätmed", Tallinn 2008, ,,Energeetika oi kui lihtne!", Anto Raukas 4 Mida teha tuulega? Paljud energeetikast kaugel seisvad ja tehnilist haridust mitteomavad inimesed arvavad, et Eesti energiamajanduse päästerõngaks on tuul. See on aga kõige kallim energialiik üldse. Tuumajaamast saadav elekter
annaabi.ee 
