Natüürmort elutuid esemeid kunstipärases asetuses kujutav maal Perspektiiv ruumivaade, ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest. Pieta kunstiteos, mis kujutab leinavat Neitsi Maarjat, kes hoiab põlvedel surnud Kristust. Pilaster seinapiilar, ühe küljega seina vastas asetsev õhuke piilar, nelinurkne seinasammas Zanri e. Olustikumaal maal, millel kujutatakse sündmusi inimeste igapäevasest elust; sai alguse Madalmaadelt Voluut spiraalikujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas; esineb hoonia samba kapiteelil, barokkfassaadidel jm. Ümarplastika igast küljest töödeldud kuju, vastand reljeefile Akvarell vesivärv ja vesivärvidega maalitud pilt Büst skulptuuriteos, mis kujutab inimese pead koos ülakehaga kuid ilma käteta Fassaad ehitise esikülg, vaatamiseks määratud külg Katedraal peakirik Kontrapost skulptuuris seisva inimfiguuri mõlema kehapoole tasakaalustamine
millega Raffael kaunistas Vatikani lossi saali (nn. stanza'd). Raffaeli tuntuimais maale on "Sixtuse madonna"- kullakast helendusest astub seal kergel sammul esile pilvil kõndiv noor ema lapsega, kelles elutõde ja loomulikkus on ühendatud ideaalse täiuslikkusega. Täiesti omalaadne oli maalikunst Veneestias. Sellesse saartele ehitatud linna ei sobinud freskomaal niiskuse tõttu, nii et vare, kui mujal Itaalias omandati seal Madalmaadelt pärinev, mugav ja kullakad toonid ning pidulik meeleolu. Esimesed suurnimed Veneetsia kunstnike plejaadis olid Giovanni Bellini (1430-1516) ja Giorgione (1477-1510). Goierione õpilane Tizian (1477-1576) jõudis oma pika, ligi 100 aastat kestnud elu jooksul edukalt viljelda peaaegu kõiki alasid tolleaegses maalikunstis. Ta altarimaalid on pidulikud, suurejoonelised, rikkalikud ülesehitusega ja samal ajal ikkagi maiselt, isegi nagu kehaliselt tajutavate tegelastega
kõrgrenessansi ajal töötas Itaalias kolm suurt meistrit: Leonardo da Vinci (kuulsaimad maalid "Püha õhtusöömaaeg" ja "Mona Lisa"), Michelangelo (Sixtuse kabeli laemaal) ja Raffael (Sixtuse madonna). Veneetslane Tizian viljeles peaaegu kõiki alasid tolleaegses maalikunstis. Tema altarimaalidel ja portreedel on soojade, elavate värvidega edasi antud rikkust ja külluslikku elulaadi. Teistes Euroopa maades arenes renessanss hiljem. Väga tähtsad kogu maailma maalikunsti arengule olid Madalmaadelt pärinevad maalitehnilised uuendused. Õlivärvidega maalimine sai alguse Madalmaades. Madalmaade kunsti nurgakiviks on vendade van Eyckide ühistööna loodud Genti altari maalid 1432. aastast. Kahe ajastu piirimaile jääb Hispaania kunstniku El Greco looming reaalne maailm tema maalides kuulub veel renessanssi, kuid kogu tunnetus ja usuline müstika on läbinisti barokne. BAROKKIAJA MAALIKUNST XVII ja XVIII sajandi algul ei kujunenud Euroopas ühtset kunstivoolu. Seda perioodi hakati
freskodel, millega Raffael kaunistas Vatikani lossi saalid (nn. stanza'd). Raffaeli tuntuimaid maale on "Sixtuse madonna" - kullakast helendusest astub seal kergel sammul esile pilvil kõndiv noor ema lapsega, kelles elutõde ja loomulikkus on ühendatud ideaalse täiuslikkusega. Täiesti omalaadne oli maalikunst Veneetsias. Sellesse saartele ehitatud linna ei sobinud freskomaal niiskuse tõttu, nii et varem kui mujal Itaalias omandati seal Madalmaadelt pärinev, mugavam ja suuremaid võimalusi pakkuv õlivärvitehnika. Veneetsia maalijate ühisjooneks on erilised soojad kullakad toonid ning pidulik meeleolu. Tizian (1477--1576) jõudis oma pika, ligi 100 aastat kestnud elu jooksul edukalt viljelda peaaegu kõiki alasid tolleaegses maalikunstis. Ta altarimaalid on pidulikud, suurejoonelised, rikkaliku ülesehitusega ja samal ajal ikkagi maiselt, isegi nagu kehaliselt tajutavate tegelastega
(kuulsaimad maalid "Püha õhtusöömaaeg" ja "Mona Lisa"), Michelangelo (Sixtuse kabeli laemaal) ja Raffael (Sixtuse madonna). Veneetslane Tizian viljeles peaaegu kõiki alasid tolleaegses maalikunstis. Tema altarimaalidel ja portreedel on soojade, elavate värvidega edasi antud rikkust ja külluslikku elulaadi. Teistes Euroopa maades arenes renessanss hiljem. Väga tähtsad kogu maailma maalikunsti arengule olid Madalmaadelt pärinevad maalitehnilised uuendused. Õlivärvidega maalimine sai alguse Madalmaades. Madalmaade kunsti nurgakiviks on vendade van Eyckide ühistööna loodud Genti altari maalid 1432. aastast. Kahe ajastu piirimaile jääb Hispaania kunstniku El Greco looming reaalne maailm tema maalides kuulub veel renessanssi, kuid kogu tunnetus ja usuline müstika on läbinisti barokne. BAROKKIAJA MAALIKUNST XVII ja XVIII sajandi algul ei kujunenud Euroopas ühtset kunstivoolu. Seda perioodi hakati
saj. 30.- 40-aa.: arh. P.de Stella), mida peetakse ilusaimaks renessanssehitiseks Põhja pool Alpe. Kõrgelt kumerduv katus kerge kaaristu kohal annab hoonele elegantse ja piduliku väljanägemise. Võrdlemisi varakult jõudis renessanss Poola, kus tuntuimaks renessansimälestiseks on Sigismundi kabel Waveli katedraalis Krakowis (1519, arh. B. Berecci). Skandinaaviamaade renessanssarhitektuur on põhiliselt esindatud lossiehitistega, mõjustusi saadi kõige rohkem Madalmaadelt. Ühiskondlikest hoonetest on kõige intrigeerivam Börsihoone Kopenhaagenis (17.saj- algus, Laurenz /1585-1619/ ja Hans /1587-1639/ 71 Steenwinckel). 127 meetri pikkuse fassaadiga kahekorruselise börsihoone horisontaalsust toonitab valge korruseid eraldav vööt, azuurset torni kroonib nelja draakoni sabast põimitud tornitipp. Inglismaal kestis renessansiajastu 15.saj. 80.aastatest kuni 17. saj
annaabi.ee 
