b. ainult keevisõmbluse c. metalli terve detaili pikkust d. keevisõmbluse kõrvalala, kus erinesid mikrostruktuuri muutused põhimetallis Küsimus 4 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kus toimub keevisõmbluse purunemine murdekatsel hea keevitatavuse puhul? Vali üks: a. õmbluses 45° nurga all b. puruneb põhimetall c. termomõju tsoonis 45° nurga all d. liide ei purune Küsimus 5 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Madallegeerteraste kalduvust külmpragudele hinnatakse Vali üks: a. madallegeerterased ei kaldu külmpragudele b. süsinikekvivalendi CE väärtuse järgi c. terase tõmbetugevuse järgi d. kriitilise deformatsioonikiiruse Vkr järgi Küsimus 6 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline element halvendab keevitatavust (külmpragudekindlist) kõige enam? Vali üks: a. S b. C c. P d. Cr Küsimus 7 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
sajandikprotsentides DIN 1651 – Saksa automaaditeras, selle järel süsiniku sisaldus (ilma C-ta!) ja S – väävli sisaldus sajandikprotsentides. Automaaditeras ehk masinaehitusteras, kõik sajandikprotsentides nt. DIN 1651 10 S Pb 20 – 0,10% C, väävlit ja pliid kokku- 0,20% DIN 17350 – saksa tööriistateras W – tööriistateras Tööriista kvaliteedigrupp – number W järel (1-vääris, 2- kvaliteet) Madallegeerteraste puhul: Cr, Co, Mn, Ni, Si, W – koefitsent – 4 (jagad neljaga protsendi) Al, CU, Mo, Ti, V – Koefitsent – 10 (jagad 10ga) S (automaadi ehk masinaehitusteras – koefitsent – 100 Kõrglegeerteraste puhul: X – kõrglegeerterase tähis Legeerelementide sisaldus täisprotsentides Legeertööriistateras Märgitakse samuti nagu madal ja kõrglegeerkonstrukts (va EN) HS – kiirlõiketeras HS’i puhul arvus näitavad
c) kahjulike lisandite sidumises ja viimises räbusse, keevismetalli desoksüdeerimises ja rafineerimises, keevismetalli legeerimises 3. Keevituse termotsüklit iseloomustavad: a) erinev temperatuur ja jahtumiskiirused keevisliite erinevates tsoonides 4. Keevituse vooluallika ja keevituskaare tunnusjooned avaldatakse koordinaatides e. teljestikus: b) kaare pinge keevitusvool 5. Karastusstruktuurid võivad tekkida keevisliite termomõju tsoonis: a)süsinikteraste osa madallegeerteraste keevitamisel suurtel lehepaksustel ja keevitamisel madalatel temperatuuridel 6. Keevitamisel tekkivad sisepinged põhjustavad: c) Detailide mõõtmete vähenemist (kahanemist) ja kuju moondumist ehk nurkdeformatsioone 7. Keevisliite termomõju tsooni (vööndi) all mõeldakse: d) keevisõmbluse kõrvalala, kus esinesid mikrostruktuuri muutused 8. Keevituskaare pikenedes elektroodkeevitusel ... ja keevituskaare pinge(kasutades vooluallika ja keevituskaare tunnusjooni)
ekspluatatsiooninõudeid rahuldavat keevisliidet c. metalli võimet moodustada ilma keevitusdeformatsioonideta keevisliide d. keevisvanni moodustamise võimet Question 29 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Karastusstruktuurid võivad tekkida keevisliite termomõju tsoonis Select one: a. ei teki kunagi teraste keevitamisel b. toote ja keevisliite aeglasel jahutamisel c. süsinikteraste (C0,3 %), osa madallegeerteraste keevitamisel suurtel lehepaksustel ja keevitamisel madalatel temperatuuridel d. austeniitteraste keevitamisel Question 30 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Käsikaarkeevitusel kasutatakse vooluallikaid Select one: a. jäiga tunnusjoonega b. kergelt tõusva tunnusjoonega c. järsult langeva tunnusjoonega (püsivvooluga) d. kergelt langeva tunnusjoonega Question 31 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question
Keevitustraat valmistatakse süsinik- või madallegeerterasest. Ainult eriteraste (roostevaba vms.) keevitamiseks kasutatav traat valmistatakse kõrglegeerterasest. Enamasti kasutatakse vasetatud pinnaga traati. Selline traat on puhtam ja ei oksüdeeru kergesti, samuti paraneb elektriline kontakt. Keevitustraadi süsinikusisaldus peab olema alla 0,14%. Suurema süsinikusisalduse puhul väheneb keevituskaare püsivus tunduvalt. Enamkasutatavaid keevitustraate süsinik- ja madallegeerteraste keevitamiseks tähistatakse: SG1, SG2, SG3. Mida suurem on number, seda suurem on mangaani ja räni sisaldus traadis. Täidistraatide tähistuses järgneb tähtedele SG täidise liik: (näit SG R1 rutiiltäidisega). Harilikku keevitustraati turustatakse 15 kg ja 5 kg rullides. Täidistraati 4,5 kg ja 0,8 kg rullides. 21 Punktkeevitus. Punktkeevitus on kontaktkeevituse üks alaliik
Normaliseerimise tulemusel vähenevad sisepinged ja toimub terase faasiline ümberkristalliseerumine, mis muudab valandite, sepiste ja keevisõmbluste jämedateralise struktuuri peeneteralisemaks. Normaliseerimine on lõõmutusega võrreldes odavam termotöötluse moodus, sest ahju kasutatakse ainult kuumutamiseks ja seisutamiseks antud temperatuuril, jahutamine toimub juba õhus. Lõõmutatud ja normaliseeritud madalsüsinik- ja madallegeerteraste omadustel pole praktilist vahet, mistõttu neid teraseid soovitatakse lõõmutamise asemel normaliseerida. Terase karastus Karastuseks nimetatakse termotöötluse viisi, mille tulemusel saadakse ebastabiilne (mittetasakaaluline) martensiitstruktuur, mille kõvadus on suur (kuni 65 HRC).Terase tavakarastamine eeldab järgmisi etappe: 1) terase kuumutamine üle faasipiiride Ad (pool-karastus) või AOS (täiskarastus), et tagada lähtestruktuuris vajaliku austeniidi teke;
4. MAG Aktiivgaasidena on keevitamisel kasutusel süsihappegaas ja selle segud hapnikuga. 1.4.1. Süsihappegaasis keevitamine Süsihappegaasis keevitamisel kaitstakse kaart ja sulametalli hapniku ja lämmastiku toime eest. Keevitada võib kas sulamatu või sulava elktroodiga. Süsihappegaasis keevitamisel kasutatakse sulava elektroodina suure desoksüdeerijate (mangaan, räni jt.) sisaldusega keevitustraati, et kompenseerida nende elementide väljapõlemist keevituspiirkonnast. Süsikuvaeste ja madallegeerteraste süsihappegaasis keevitamiseks kasutatakse mangaanränitraati. Hapnik vähendab õmblusmetalli süsinikusisaldust. Hapnikuliig kaitsegaasis põhjustab pooriteket õmblusmetallis ning ka desoksüdeerijate küllaldase olemasolu korral suureneb hapnikusisaldus õmblusmetallis, mistõttu selle mehaanikalised omadused halvenevad. 1.5. MIG/MAG keevitustehnika See mõiste hõlmab keevituspüstoli suunamist keevitatava liite suhtes, põleti kaldenurka ja suudmiku kaugust keevitatavast pinnast
Normaliseerimise tulemusel vähenevad sisepinged ja toimub terase faasiline ümberkristalliseerumine, mis muudab valandite, sepiste ja keevitusõmbluste jämedateralise struktuuri peeneteralisemaks. Normaliseerimine on lõõmutamisega võrreldes odavam termotöötluse moodus, sest ahju kasutatakse ainult kuumutamiseks ja seisutamiseks antud temperatuuril, jahutamine toimub õhus. Kuna lõõmutatud ja normaliseeritud madalsüsinik- ja madallegeerteraste omadustel pole erilist vahet, seetõttu eelistatakse normaliseerimist. Kesksüsinik terastel (0.3-0.5% c) on see erinevus suurem, seetõttu alati ei saa asendada normaliseerimisega. Küll aga võidakse asendada parendamise korral normaliseerimisega. Võrreldes lõõmutatud olekuga annab normaliseerimine terasele suurema tugevuse, kuid võrreldes parendatud olekuga on normaliseeritud teras mõnevõrra väiksema plastsuse ja sitkusega. Mittevastutusrikaste
annaabi.ee 
