metallurgiakombinaatides, või põhiliselt terasmurd- masinatehastes, oksüdeerimiseks viiakse sulamisse sisse rauamaaki, puhutakse sisse hapnik, sulatuse kestus(5-12H), toodetakse süsinik- ja madal-legeerteraseid. Hapnikkonvertermeetod 70-75% toormalm, 20-30% terasmurd, lubi, sulapagu(fluoriit), ja rauamaak. Hapniku puhumisel konverterisse oksudeeruvad täidises olevad lisandid ja suunduvad räbusse, teras desoksudeeritakse,läbipuhumine kestab 25-30minutit, toodetakse, süsinik- ja madallegeerteraseid. Taavi Rokka AT-22 Taavi Rokka AT-22
tekkivat aluselist räbu, siis on sellise voodriga konverteris võimalik peaaegu täielikult eemaldada P ja S. Puhta hapniku kasutamine lisandite ja süsiniku oksüdeerimiseks tagab terase minimaalse lämmastikusisalduse toodetavas terases. Hapnikkonvertermeetodiga toodetakse rahulikku, poolrahulikku ja keevat terast. Legeerteraste tootmine konverterites on üldiselt raske, mistõttu selle meetodiga toodetakse põhiliselt süsinik- ja madallegeerteraseid. 2.2.2 Martäänmeetod Pürometallurgia regeneratiivleekahju protsess patendeeriti 1864. aastal E. ja P. Martini poolt, kes rakendasid regenereerimisprintsiipi ahju suunatava põlemisõhu ja küttegaasi eelkuumutamieks. Tänu eelkuumutamisele õnnestus leekahju sulatuskambris saada kõrge (kuni 1700 °C) temperatuur, mis oli piisav terase sulatamiseks. Martäänmeetodi puhul kasutatakse lähtematerjalidena, olenevalt
Normaliseerimine on TT viis, mille korral terast kuumutatakse 30...50 °C üle faasipiiri A c3 (A cm ), seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse õhus. Normaliseerimise tulemusena vähenevad sisepinged ja toimub faasiline ümberkristalliseerumine, mis muudab jämedateralise struktuuri peeneteralisemaks. Normaliseerimine on lõõmutusega võrreldes odavam TT viis, sest ahju kasutatakse ainult kuumutamiseks ja seisutamiseks, jahtumine toimub aga õhus. Madalsüsinik- ja madallegeerteraseid tavaliselt lõõmutamise asemel normaliseeritakse, sest omadustel pole vahet. Normaliseerimise tulemusena muutub teras peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suuremad kui lõõmutatud terasel. Normaliseerimist kasutatakse terase lõiketöödeldavuse parandamiseks sageli karastamise eeloperatsioonina. Karastamiseks või karastuseks nimetatakse TT viisi, mille tulemusena saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur. Eristatakse järgmisi karastuse viise:- tava- ja pindkarastus, - laus- ja
...0,6% ja legeerivaid lisandeid ei sisalda üldse; · madallegeerterased sisaldavad legeerivaid lisandeid alla 2,5%; · kesklegeerterased, legeerivaid lisandeid 2,5...10%; · kõrglegeerterased, lisandeid üle 10%. 7 Süsinikku sisaldavad legeerterased vähem kui süsinikterased. Ehitusterastena kasutatakse peamiselt süsinikteraseid ja madallegeerteraseid. 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi) ja korrosioonikaitse Metallide korrosiooniks nimetatakse metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Korrosiooni levimise liigid: Pindkorrosioon pindmine korrosioon ehk esineb metalli pinnal, üldjuhul on ei nõrgesta metalli oluliselt. Paistab kohe välja ning selle kõrvaldamine on üldjuhul lihtne.
Legeerivate lisandite sisalduse järgi jagatakse terased: · süsinikterased sisaldavad süsinikku 0,2....0,6% ja legeerivaid lisandeid ei sisalda üldse; · madallegeerterased sisaldavad legeerivaid lisandeid alla 2,5%; · kesklegeerterased, legeerivaid lisandeid 2,5...10%; · kõrglegeerterased, lisandeid üle 10%. Süsinikku sisaldavad legeerterased vähem kui süsinikterased. Ehitusterastena kasutatakse peamiselt süsinikteraseid ja madallegeerteraseid. 10. Metallide omaduste määramine kõvadus, tõmbetugevus, löögisitkus Kõvadust hinnatakse sel teel, et metalli pinda surutakse teatud jõuga kõvasulamist kuuli. Kuuli poolt tekitatud jäljendi suuruse järgi leitakse kõvadus. Tõmbekatse seisneb selles, et pulgakujuline proovikeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks. Tõmbekatsega määratakse 3 tähtsat terase omadust: voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine
·Volframannab väga kõva terase. Legeerivate lisandite sisalduse järgi jagatakse terased: ·Süsinikterased sisaldavad süsinikku 0,2....0,6% ja legeerivaid lisandeid ei sisalda üldse; ·Madallegeerterased sisaldavad legeerivaid lisandeid alla 2,5%; ·Kesklegeerterased, legeerivaid lisandeid 2,5...10%; ·Kõrglegeerterased, lisandeid üle 10%. ·Süsinikku sisaldavad legeerterased vähem kui süsinikterased. Ehitusterastena kasutatakse peamiselt süsinikteraseid ja madallegeerteraseid. 13. Metallide omaduste määramine-tõmbetugevus, kõvadus Tõmbekatse seisneb selles, et pulgakujuline proovikeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks. Tõmbekatsega määratakse 3 tähtsat terase omadust: voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine.Teraspulga venitamisel on tema deformatsioon (venivus) algul proportsionaalne jõu suurenemisele, siis tekib jõudu suurendamata järsk venivus. Sedanimetatakse terase voolavuseks ja pinget sel momendil voolavuspiiriks
Legeerivate lisandite sisalduse järgi jagatakse terased: · süsinikterased sisaldavad süsinikku 0,2....0,6% ja legeerivaid lisandeid ei sisalda üldse; · madallegeerterased sisaldavad legeerivaid lisandeid alla 2,5%; · kesklegeerterased, legeerivaid lisandeid 2,5...10%; · kõrglegeerterased, lisandeid üle 10%. · Süsinikku sisaldavad legeerterased vähem kui süsinikterased. Ehitusterastena kasutatakse peamiselt süsinikteraseid ja madallegeerteraseid 13. Metallide omaduste määramine- tõmbetugevus, kõvadus, löögisitkus Tõmbekatse seisneb selles, et pulgakujuline proovikeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks. Tõmbekatsega määratakse 3 tähtsat terase omadust: voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine. Teraspulga venitamisel on tema deformatsioon (venivus) algul proportsionaalne jõu suurenemisele, siis tekib jõudu suurendamata järsk venivus. Seda nimetatakse terase voolavuseks ja pinget sel
Legeerivate lisandite sisalduse järgi jagatakse terased: · süsinikterased sisaldavad süsinikku 0,2....0,6% ja legeerivaid lisandeid ei sisalda üldse; · madallegeerterased sisaldavad legeerivaid lisandeid alla 2,5%; · kesklegeerterased, legeerivaid lisandeid 2,5...10%; · kõrglegeerterased, lisandeid üle 10%. · Süsinikku sisaldavad legeerterased vähem kui süsinikterased. Ehitusterastena kasutatakse peamiselt süsinikteraseid ja madallegeerteraseid. 12. Metallide omaduste määramine- tõmbetugevus, kõvadus, löögisitkus- · Terase omadused määratakse katselisel teel. Tähtsamad katsed on: tõmbekatse, paindekatse, kõvaduse ja löögitugevuse määramine. · Tõmbekatse seisneb selles, et pulgakujuline proovikeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks. · Tõmbekatsega määratakse 3 tähtsat terase omadust: voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine
annaabi.ee 
