männikud 32% kuusikud 16% kaasikud 32% segametsad 20% 2.Männikud Enamiku moodustavad männid. Eestis kasvab vaid harilik mänd. Harilik mänd on Eesti metsade levinuim puu. 1976. a. kaitseala Viljandis. 3. Kuusikud Mandri ida osas on kuusikuid palju. Lääne Eestis aga kõige vähem. Põlvas kasvavad ühed Eesti kõrgemaid kuuski. 4. Kasemetsad ehk kaasikud Valdavalt kased Eestis kasvavad neli kase liiki : - arukask; - sookask; - madalkask; - maarjakask; 5. Metsade tüübid Loommetsad Nõmmemetsad Palumetsad Laanemetsad Salumetsad Soovikumetsad Rabastuvad metsad Rohusoometsad Kõdusoometsad Samblasoometsad Kokkuvõte Eesti on üks kõige rohkemate metsadega riik Euroopas Metsad on vajalikud inimestele elamiseks Metsad annavad meile vajalikku looduslikku materjale Kasutatud allikad http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=LO1847&mount=view #HTTPLmyM6zNWdqwob98YxRTMkmYfIKKgyg www
*veekogu hakkab kinnikavama(järv) *mineraalmaa soostumine soid liigitatakse toitumise järgi- Madalsoo- *soostumis esimene etapp *turvast vähemalt 30cm *taimede juured hakkavad kaotama kontakti maaga *palju taimeid *toituvad põhjaveest Siirdesoo- *soo moodustamise teine etapp *turvast üle 1m *turbasambla suur osakaal *osaliselt toitub veel ka põhjaveest,kuid põhiliselt sademetest *ülemineku etapp rabaks *madalsoo taimed hakkavad asenduma rabatüüpi taimedega *sookask ja madalkask segus männiga Raba- *kõrgsoo e. kummub ümbrusest kõrgemale *soostumisportsessi lõpp etapp *happeline turbasambla turvas *kõik taimed kasutavad sademeid ja õhuniiskust puudub kontakt põhjaveega *taimed saavad mineraal aineid tolmust *taimed on külma lembelised st. ei tarbi soovett, happeline sest vesi on külm ja hapniku ja toitainete vaene *puud on jändrikud *vesi koguneb pisiveekogudesse laugastesse ja älvestesse *tüüpiline puu mänd Laugas-vesi kogunenud sinna, põhjatu auk
Kask Pealkirjas pole mitte taimenimetused, vaid soo ja raba märgivad siin kaskede elupaika. Nojah, aga raba on ju ka soo - selle viimane arenguaste, pealegi kasutatakse murdeti neid sõnu sageli risti vastupidises tähenduses: kohanime - raba kannab tegelikult madalsoo, mingi raba nimes on aga - soo. Ja mis seal ikka arutada, on ju ammu teada, et madalsoodes kasvavad sookask ja madalkask, rabades enamasti vaevakask. Kui raba südames siiski asja hoolikamalt uurida, tuleb välja, et seal kasvavate üksikute igerike sookaskede hulgas leidub sageli ka mõni arukask. Ja need kaks liiki on siin aasta ringi väga hästi eristatavad: arukase viimaste aastate võrsed on tihedalt kaetud vahatäppidega ja katsumisel karedad; sookaskede võrsed seevastu on tavaliselt selgelt karvased. Metsas saab neid kahe kase parimaid
4 3. Lehed. LK.4 4. Tüvi ja juurestik LK.5 5. Arukase vili LK.5 6. Levik ja kasvukohad LK.6 7. Koht ökosüsteemis LK.6 8. Kasutamine LK.7-8 9. Vaenlased LK.9 10. Karjala kask LK.9-10 11. Huvitavat LK.10 10. Kasutatud kirjandus LK.11 2 Arukask Arukask (Betula pendula Roth.) on lehtpuuliik kase perekonnast. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks. Kaski on Eestis neli liiki. Soo- ja arukask on puud, vaeva- ja madalkask aga põõsakujulised kased.Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin.
..Va. Drainage makes it possible to increase the productivity of the transition bogs by 2....3 times and that is why a large part of them has been drained already. Kuivendamine muudab võimalikuks siirdesoo ( muldadel) tootlikkust tõsta 2 kuni 3 korda ja seetõttu on suur osa neist praeguseks juba kuivendatud. In the undergrowth there are such species as willows, alder buckthorn, dwarf birch. Alusmetsas on sellised liigid nagu paljud, harilik paakspuu, madalkask. The ground vegetation may be very varied, the proportions between the plants of the grassy swamp and those of the bog depend on the position in the succession sequence ,,fen- transition bog--bog" and the intensity of drainage operations. Alustaimestik võib olla väga mitmekesine, rohusoo- ja rabataimede suhe sõltub asendist suktsessioonireas ,,raba-siirdesoo-soo" ja kuivedustegevuse intensiivsusest (tõhususest). The bog site type is common on bog soils of different thickness or on thick
Viljad marjataolised (luuviljad) punased, valmivad septembris. Kasvab viljakates kasvukohtades. Külmakindel. Varjutaluv. Väga dekoratiivne kevadel õitsemise ajal ja sügisel viljade valmimise ajal. On võrdlemisi mürgine (viljad, koor, lehed, õied). Oli pikka aega looduskaitse all. Meil üks sagedamini esinevaid liike - üksikpuuna, kõrge hekina. Madalkask (Betula humilis) 1-1,5 m kõrgune püstine rohkesti hargnev põõsas. Võrsed hallikaspruunid kollakasroheliste karedate näärmetäppidega. Lehed 1-3 cm pikad, 1-2 cm laiad, ümarmunajad, täkilise-saagja servaga. Emasurvad 1-1,5 cm pikad, püstised. Vili väike, ümar, tiib seemnest 2-3 x kitsam. Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolsetel aladel. Meil esineb
Kasepuusütt kasutati varem haavade puhul verejooksu sulgeva vahendina. Haljastuses kasutatakse arukaske lihtsamate metsaparkide rajamisel, alleedena , talude haljastuses, samuti mõisaparkide haljastuses oli arukasel tähtis koht. Palju kasutatakse üksikpuudena haljastuses lõhislehiseid ja punaselehiseid sorte, ning erinevaid leinavorme. Sordid: 'Bircalensis'; 'Crispa'; 'Fastigiata'; 'Golden Cloud'; 'Gracilis'; 'Laciniata'; 'Obelisk'; 'Purple Splendour'; 'Purpurea' 25. Sookask, madalkask ja vaevakask Sookask (Betula pubescens Ehrh.) Pubescens udejaskarvane. Rahvapärased nimed sokikask, karune kask, suukask, suukõiv. Meie teine looduslikult kuni paarikümne meetri (28 m) kõrguseks ja 0,5 m tüvediameetrini sirguv ümara kuni ovaalse võraga kaseliik kasvab Euraasia põhjapoolses osas soostunud, tihti liigniisketel muldadel. On arukasest aeglasema kasvuga, tüvi tihti kõver ja oksad lühikesed, tüvekoor jääb kuni vana eani valgeks ja siledaks,
annaabi.ee 
