Viru lavamaa maastikurajoon Asukoht ● Hõlmab paese rannikumaa Kirde-Eestis klindist lõuna poole kuni Alutaguse madalikuni ● Pindala 1727km² ● Narva jõgi → Loobu jõgi Pinnas ● Viiendiku moodustavad paetasandikud ○ Vaevalt meetri paksune pinnas ○ Paljudes kohtades karstunud Uhaku karstiala kevadise suurvee ajal Autor: Heidi Tooming Veestik ● Domineerivad jõed ○ Suubuvad Soome lahte ○ Tükeldavad lavamaa lavadeks. ○ Nüüdisjõgede sängid ürgsete jõgede orgudes
Etruski-aegsed ehted ja skulptuur Etruskide linnad Etruskidel puudus ühtne riik. Selle asemel eksisteeris nagu kreeklastelgi, lõdvalt seotud linnade liit. Linnade liit oli rajatud peamiselt usulisele ühtekuuluvusele ja seega oli ta poliitiliselt nõrk. Muistsed etruskide alad Itaalias Siiski kuulus nende linnade liitudele ülemvõim Itaalias. 7.-6. saj. e.Kr. oli etruskide kultuuri kõrgaeg ja siis ulatus nende mõjuvõim Po jõe madalikuni ja lõunas Rooma linnastki kaugemale. Rooma linnriigi viimased kuningad olid etruskid, enne kui Rooma muutus vabariigiks 509.aastal e.Kr. Siis hakkas vabariiklik Rooma etruskide linnriike alistama. 3.saj. lõpuks oli kogu Etuuria Rooma võimu all. Etruskid sulandusid Rooma ühiskonda. Ka nende kunst avaldas roomlastele olulist mõju. Etruski linnad olid ehitatud juba arhailisel ajastul korrapärase planeeringuga ning olid kaitstud võimsate müüride ja väravatega.
metsa ja maavarasid. Tänu sellele said etruskidest ka edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid. Relvade ja tööriistade peamiseks materjaliks oli raud, kuid nad said edukalt hakkama ka pronksi ja kulla töötlemisega, millest valmistati peamiselt skulptuure ja ehteid. Linnad olid etruskidel korrapäraselt planeeritud ja võimsate müüridega ümbritsetud. Oma hiilgeajal, 7.6. sajandini e.m.a ulatus etruskide ülemvõim põhjas Po jõe madalikuni ja lõunas Rooma linnastki kaugemale. (Kangilaski 2003: 72) 2. ETRUSKI KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid..Kuigi etruskide kunst on siiani uurijatele üsna võõras, võib väita, et paljuski on etruski kunst seotud Kreeka arhailise ajajärgu kunstiga. Näitena võib välja tuua
Mäestikud · Skandinaavia Skandinaavia mäestik on mäestik Skandinaavia poolsaare lääneosas. Kulgeb edela-kirde suunas poolsaare lääne- ja loodeosas, hõlmab Norra ning osa Rootsist ja Põhja-Soomest. Mäestiku pikkus on umbes 1700 km ja laius umbes 600 km. · Alpid Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik. See ulatub kaarekujulisena Liguuria merest Kesk-Doonau madalikuni; suurim kõrgus 4808 m. · Apenniinid Apenniinid ehk Apenniini mäestik on mäestik Euroopa lõunaosas Apenniini poolsaarel. Nad ulatuvad põhjast lõunasse piki idarannikut. Apenniinide pikkus on umbes 1000 km. Kõrgeim tipp on Corno Grande. · Püreneed Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik)
Kauplesid terve põhja itaalia osas, Põhjast kesk-euroopani. Ka kreekas. Laenati lääne-kreeka alfabeet, mis anti edasi roomlastele. Ladina kiri üks etruski sidemete tulemus. Põhja itaalias keltide kaudu läks alfabeet kesk-euroopasse. Ruhnu- runö(rootsi keeles ruuni saar). Al 7 saj ekr on latium etruskide käes, kus juba mingi asustus oli olemas. Rooma algne nimi etruski keeles on Rumon.( jõe linn etruski keeles). Al 6 saj etruskide mõju ulatus po madalikuni, asustati linnu. Pologna- felsina etruski keeles. Asutati linnu aadria mere rannikule, kõige tuntum ramella. Pompei etruskide asustatud. Edasitung peatati kreeklaste poolt aastal 524 ekr Lumae lahingus. Sellest aastat alates hakkasid etruskid tagasi tõmbuma itaalia aladelt, algas vaikne, aga pidev allakäik. 509 ekr kihitati viimane etruski kuningas roomast välja. 474 ekr hävitasid roomlased etruski laevastiku. Muud itaalia põlisrahvad hakkab tungima peale.
annaabi.ee 
