moraalinormidest ahistatuna. Psühholoogid tähistavad terminiga "amoraalset, salakavalat suhtumist kaasinimestesse, millega kaasneb küüniline arvamus nende tegusid juhtivatest motiividest", või "usku, et inimesi saab juhtida meelituste, ähvarduste ja tüssamiste abil; püüdu sellist juhtimist ellu rakendada". Tuleb siiski tõdeda, et makjavellism kui nähtus eksisteeris ammu enne Machiavellit ja seda võib pidada niisama vanaks kui poliitikat. Juba Cicero ja Tacitus väitsid, et ühiskonna heaolu (utilitas rei publicae) nimel on moraaliseaduste rikkumine lubatav. (Tomson, 2000-2011) Machiavelli 16. sajandi alguses kirja pandud ideed on leidnud kinnitust läbi ajaloo tähtsamate sündmuste ning on ülimalt hinnatud ka tänapäeva poliitikas. Machiavellit võib lugeda erakordseks filosoofiks, kes on andnud nii
15. Mis on valitsejale kasulikum - kas olla kardetud või armastatud Machiavelli arvates? V: kardetud 16. Mis on Machiavelli arvates parim riigivorm? V: vabariik 17. Kas Machiavelli arvates võib valitseja riigi kriisiolukorra lahendamiseks või oma võimu säilitamiseks kasutada riukalikke meetodeid? V: jah 18. Milline reaalne isik oli Machiavelli arvates ideaalse valitseja prototüüp? V: kaval, auahne, hoolimatu ja kirglik olupoliitik Cesare Borgia 19. Mille eest on Machiavellit kiidetud? V: et ta rääkis ausalt politiikast ilma silmakirjatsemata ja ütles kuidas poliitikat reaalselt tehakse ilma idealiseerimiseta 20. Mille eest on Machiavelli laidetud? V: et ta näitas, kuidas riukaliku kõlblusetu ja manipuleeriva poliitikaga võimul püsida Rene Descartes (1596-1650) 1. Kus Descartes sündis? V: Tours'i lähedal Prantsusmaal 2. Mis sajandil Descartes peamiselt elas? V: 17. sajandil 3. Kes oli Descartes'i isa ametilt
sajandi olustikku. Valitses ju Itaalias renessanss, mille keskuseks peetakse Firenzet. Ideaalid pärinesid Vanast-Kreekast, Vanast-Roomast. Machiavelli eeskujuks oli Aristoteles. Teda osaliselt jäljendades, jõudis ta järeldusele, et valiseja peab valisema kõike, mis teeks ta vihatuks ja põlatuks. Mõjutusi on ka Senecalt ja Cicerolt. 9 Machiavellit on iseloomustatud kui küünilist autorit, kuid see omadussõna ei sobi kindlasti iseloomustama toest "Valitseja". Raamat on räägib, kuidas reaalselt on võimalik saavutada poliitilist edu. Raamatu XI esimest peatükki moodustavad ühe osa, kus Machiavelli arutleb erinevate riigitüüpide üle. Alates XII peatükist tuleb uus teema. Käsitluse all on erinevad valitsejate tüübid. Oluline tähelepanek on see, et ükski valitseja ei oma head armeed juhul, kui see pole isiklik
Ka reformatsioon toimus sellise vastandumise vormis ning milline kirik oli kuninga-kodanluse poolel, see ka enamasti antud piirkonnas domineerima jäi. Machiavelli ajal oli Itaalias viis väikeriiki, üheks suurima korratuse põhjuseks oli tema arvates asjaolu, et paavst ka võimu omas, sest paavst oli üks Itaalia väikeriikide valitsejatest (kuni 1870). Paavstid kippusid tegema kahtlaseid liite Prantsusmaaga teiste Itaalia riikide vastu ning see ajas Machiavellit marru. Machiavelli pooldas vabariiklikku võimukorraldust, kuid Itaalia polnud selleks küps ning Itaalia korrumpeerunud ühiskonnas oli parimaks valitsusvormiks absoluutne monarhia teoses Valitsejast räägib ta absoluutsest monarhiast, kuid samal aastal kirjutatud teises teoses Arutlused Titus Liviuse esimese kümne kirja üle eelistab ta selgelt vabariiklust. Mõlemas 1513. aastal kirjutatud teoses arutleb ta põhjuste üle, miks riigid tõusevad ja langevad.
paljudel on, millele tugineda, pole kohta vähestel." (Valitseja, ptk 18.9) Poliitikas loevad tulemused. Ei loe protsessi määravad reeglid, õiged väärtused, vaid tulemused. · Selliseid dihhotoomiaid on poliitilise tegevuses alati ju olnud - sõda rahu nimel, vägivald vabaduse nimel, tuleriit hinge lunastuse nimel, ristisõda (Jeruusalemma sünagoogides oli veri põlvini!) Jumala nimel... Eesmärk pühendab abinõu Machiavellit tuntakse selle lausungi järgi, kuid ta pole seda otseselt kunagi öelnud. Seda ütlust kasutatkse viitena tsitaadile: "kõigi inimeste tegusid, eriti valitsejate tegusid, kus ei ole enam edasikaebamise võimalust, me peame vaatama lõplikku tulemust." Machiavellit kujutatakse kui jõu ja pettuse abiga valitsemise propageerijat, valitsemist iga hinnaga, eesmärk pühendab abinõu absoluutsel kujul, kuid Machiavelli on pigem teatud osas amoraalne kui ebamoraalne (eesmärk on tal pigem hea)
Gogoli ,,Revidendist" Lestakov oli tühi, teater ei saanud teda mängida nii nagu ta oli. Lestakov oli irratsionaalne tegelane. Kui alguses tegu tuulepäise noormehega, siis süzee arenedes kasvab ta inimeste hirmu arvel ja omandab kolossaalsed mõõtmed. Tsehhov sai aru, et Lestakof oli ideaalne isehakanu. Gogol teadis suurepäraselt itaalia näitel, et kes tahab saada valitsejaks peab olema eikeegi (Machiavelli ,,Valitseja"). Gogol tundis Machiavellit ning teadis täpselt mida see tühisuse printsiip tähendab. Jarry'l on seega hulgaliselt eelkäijaid. Tema ja Gogoli kujuloomisel langeb palju ühte. See meetod lubab väga reljeefselt välja joonistada kaasaegse inimese armetust. Papa Ubu on väikekodanluse kontsentraat. Temaga palju erinevaid süzeid. Kõigis nendes olukordades jääb ta võrdseks iseendaga primitiivne ja elujõuline, vitaalne igas olukorras,
annaabi.ee 
