Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Astrid saadeti oma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii jäi ta Rauga juurde elama. Vanake ütles, et kui poisil on midagi tarvis, siis maavürst on talle tänuvõlgu ja abistab poissi kindlasti. Rauga juures elades ei tahtnud poiss mitte tänamatult võõrast leiba süüa, vaid õppis käsitsema nuga ja voolmeraudu. Sealt tuli ta tagasi kaubalaevadega. Oma kodumaal sai ta sõjas viga. Ta kuulis, et ta isa Lembitu oli Madisepäeva lahingus surma saanud ja et emagi on surnud. Nüüd ei olnud tal enam kahtlust, et tema isa oli tõesti surnud. Kuna ta oli langenud kihelkonnavanema poeg, võisid ordurüütlid ka tema peale viha kanda
jt. Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Astrid saadeti oma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii jäi ta Rauga juurde elama. Vanake ütles, et kui poisil on midagi tarvis, siis maavürst on talle tänuvõlgu ja abistab poissi kindlasti. Rauga juures elades ei tahtnud poiss mitte tänamatult võõrast leiba süüa, vaid õppis käsitsema nuga ja voolmeraudu. Sealt tuli ta tagasi kaubalaevadega. Oma kodumaal sai ta sõjas viga. Ta kuulis, et ta isa Lembitu oli Madisepäeva lahingus surma saanud ja et emagi on surnud. Nüüd ei olnud tal enam kahtlust, et tema isa oli tõesti surnud. Kuna ta oli langenud kihelkonnavanema poeg, võisid ordurüütlid ka tema peale viha kanda
Meelisel oli tüdrukust kahju ja põgenedes võttis ta tüdruku kaasa, kuigi tüdruk ei jõudnud kiiresti joosta ja seetõttu oleks nad äärepealt kätte saadud. Õnnelik juhus viis nad eraku maa-alusesse elamisse. Rauk andis neile süüa ja siin sai Meelis teada, kes oli tema kaaslane Astrid. Astrid saadeti oma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii jäi ta rauga juurde elama. Vanake ütles, et kui poisil on midagi tarvis, siis maavürst on talle tänuvõlgu ja abistab poissi kindlasti. Rauga juures elades ei tahtnud poiss mitte tänamatult võõrast leiba süüa, vaid õppis käsitsema nuga ja voolmeraudu. Temast oleks võinud saada voolimismeister. Peale eraku surma tahtis Meelis minna tagasi kodumaale, kuid enne minekut tahtis ta tänada maavürsti. Tee maavürsti mägilossi oli pikk ja vaevarikas. Algul ei võetud teda eriti sõbralikult vastu, kuid saades teada, et
Nad jooksid ja nägid Saarlaseid nad jäid seisma ja hakkasid sööma Saarlaste juures ja Meelis hakkas rääkima mis oli juhtunud.Saarlased võtsid poisid oma laeva peale.Öösel tuli suur torm ,Meelisele pandi ühed tünnid ümber et ta püsiks. veepeal .Laev läks põhja ,ja kui Meelis ärkas siis oli ta mereröövlite laeval .Mereröövlid läksid Rootimaale rüüstama .Sealt tõid nad palju kulda ja nad tõid sealt ühe tüdruku kelle nimi oli Astrid ja ta oli maavürst Sigurdi tütar . Meelis läks Astritid päästma ja nad põgenesid metsa ja mereröövlid ei saanudki neid kätte.Nad oli natuke aega eraku onnis ja Meelis veelgi kauaem.Ja siis oli Meelis veel umbes aasta ja peale Sigurdi juures .Siis läks Meelis Taanlaste laevaga Revalasse.Seal tuleb kõva lahing kuna Taanlased teevad tünga Eestlastele,aga Meelis ei luba seda.Suur lahing hakkas ,õigemini Lihula lahing.Lahingus saab Meelis teada et tema isa on vahepeal surma saanud .
Kippel Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Astrid saadeti oma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii jäi ta Rauga juurde elama. Vanake ütles, et kui poisil on midagi tarvis, siis maavürst on talle tänuvõlgu ja abistab poissi kindlasti. Rauga juures elades ei tahtnud poiss mitte tänamatult võõrast leiba süüa, vaid õppis käsitsema nuga ja voolmeraudu. Sealt tuli ta tagasi kaubalaevadega. Oma kodumaal sai ta sõjas viga. Ta kuulis, et ta isa Lembitu oli Madisepäeva lahingus surma saanud ja et emagi on surnud. Nüüd ei olnud tal enam kahtlust, et tema isa oli tõesti surnud. Kuna ta oli langenud kihelkonnavanema poeg, võisid ordurüütlid ka tema peale viha kanda
se etõttu oleks nad äärepealt kätte saadud. Õnnelik juhus viis nad eraku maaalusesse ela misse. Rauk andis neile süüa ja siin sai Meelis teada, kes oli tema kaaslane Astrid. Astrid saadeti o ma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii j äi ta rauga juurde elama. Vanake ütles, et kui poisil on midagi tarvis, siis maavürst on talle tänuvõlgu ja abistab poissi kindlasti. Rauga juures elades ei tahtnud poiss mitte tänamatult võõrast leiba süüa, vaid õppis käsitse ma nuga ja vool m eraudu. Te mast oleks v õinud saada vooli mis m eister. Peale eraku sur ma tahtis Meelis minna tagasi
Tegelased · Lembitu - Sakala maavanem, Meelise isa · Meelis Lembitu poeg, nimi ristitud Bernhardiks · Ordumeister Volkiiin · Huldo - Saarlaste peavanem · Matteus -Munk Dünamünde kloostrist · Otu Preester · Borhard von Wildeshausen - Oldenburgi krahv · Rotmar & Teoderik - Liivimaa piiskopi vennad · Johannes Strik - Piiskoplik preester · Olop - Tingsrydi maavürst · Sigurd - Olopi poeg · Astrid - Sigurdi tütar · Valdemar II Taani kuningas · Andreas - Peapiiskop · Vitslav - Lääneslaavlaste vürst · Juhan Sverkersson - Rootsi kuningas · Hertsog Karl - Ülemvalitseja lihulas peale kuninga lahkumist · Õnnepäeva - Lembitu vend · Ivo - Karjus Lembitu külast, kes kaitses Meelist ristisõja ajal. · Hermann Piiskopi vend Kohad · Rävala - Tallinn
Elava traditsiooni tulemus, tekkinud 3.saj. jooksul. Siiski mingi mõõdupuu. Ka pühakirja keskmes autoriteet, sola Christo - ainult Kristus. Ainult usu läbi saab õndsaks: sola gratia, sola fidei. Luther tahtis ainult reformida, mitte uut kirikut luua. Lääne kirik kaotas ühtsuse. Tekkinud maakirikud ei täitnud enam kiriku universaalset funktsiooni, provintsialism. Sündis luterlik skolastika - Lutheri dokumentide kirjutaja oli skolastik. Kirik muutub võimu teguriks, kirikupeaks sai maavürst. Saksamaal piiskoppe polegi. Reformatsiooni teine tiib: Calvin ja Zwingli. Calvini õpetus ainus süstemaatiline. Peale reformi kaotavad Rooma ja Itaalia teaduse arengus keskse koha; nüüd muutuvad tähtsaks Oxford, Viin, Heidelberg, Praha, Wittenberg, Genf, London. Saksa renessanss on eelkõige teoloogiline. PHILIPPE MELANCHTON kujunes õpetajaks. Kasutas ära skolastilist traditsiooni, süstematiseeris. Luterlik kirik kujuneb õpetavaks kirikuks, Luterlik ortodoksia
annaabi.ee 
