Valimisõigus oli kõigil antud linna või valla territooriumil elavatel 20 aastase vanusepiiri ületanud Eesti Vabariigi kodanikel. Maakonna ja nõukogude saadikud tuli valida nimekirjade alusel, mida pidid tõendama valijad 25 allkirja alusel ning nimekirjad tuli esitada vähemalt 30 päeva enne valimisi. 1927 nimetati maakonnanõukogud ümber maavolikogudeks, maakonnavalitsused aga maavalitsusteks. Valimised korraldati uue 1926 vastu võetud maavolikogude valimise seaduse alusel, seal suuri erinevusi uue ja vana seaduse vahel ei olnud. Olulisemateks muudatus oli see, et kandidaatide nimekirja võis sisse anda vaid 5 allkirjaga ning nimekirjad tuli esitada vähemalt 40 päeva enne valimisi. 1934 aastal võttis riigikogu vastu uue Maakondade ajutise valitsemise seaduse, mis sätestas maakondliku tasandi omavalitsuste kaotamise samal aastal, seega muutus ajalooks maakondlikud omavalitsusorganid
Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, mis võtavad aset üle kogu maa. Valitsusvorm Norra on parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia ja unitaarriik. Riik on demokraatlik:võimu allikas on rahvas ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi Stortingi,maavolikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuningal puudub poliitiline võim. Kuningas Harald V. Usk Luterlus Ajad, punktuaalsus Ajakavast peetakse kinni. Kohtumised planeeritakse pikemalt ette. Kui keegi hilineb, siis vaadatakse talli otsa nagu ta oleks imelik. Ajalooline lühiülevaade Norra oli kuni 1397. aastani eraldi kuningriik, seejärel oli ta koos Taani
tavaline sõjarüüste. Finnmarkis olid kahjud ulatuslikud suured piirkonnad olid hävinud sakslaste taganemisel kasutatud ,,põletatud maa" taktika tõttu. Paljud linnad ja asulad hävisid pommitamiste või süütamiste tõttu.Riik Riigikord Norras kehtib parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia.Riik on demokraatlik, seega on võimu allikaks rahvas ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi (Storting), vallavalitsuste, ja maavolikogude (fyllkesting) valimistes. Norra praegusel kuningal, Harald V-l, puudub poliitiline võim. Storting Norra parlamendis on 169 liiget ning see koosneb kahest kojast Lagtingist ja Odelstingist. Storting valib pärast parlamendivalimisi välja ühe neljandiku saadikuid, mis moodustab Odelstingi. Ülejäänud liikmed moodustavad Lagtingi, mis jääb sellesse koosseisu kogu Stortingi istungjärgu ajaks. Kumbki koda peab oma istungeid eraldi. Parteid
Nairobi linn naudib eraldi maakond ning riigi peallinn olemist. Valitsus kontrollib linnaosade ja maakondade jagunemist. Maakondadeks on : 9 kesk- rannik ida- Nairobi Põhja-Ida- Nyanza Rift Valley Lääne Praeguse Kenya põhiseaduses, kohaliku omavalitsuse asutusi ei kajastata. Kuid vana põhiseaduse kohaselt, Kenyas olid kohalikud omavalitsused. Paljud linnakeskustes munitsipaal või linnavolikogud. Kohalikud omavalitsused maapiirkondades on tuntud maavolikogude poolest. Kohalike volikogudesse valisid kodanikud koos, see toimus koos üldvalimistega. Vanaseaduse kohaselt oli nii Kenya 8saks maakonnaks jaotatud. Kokkuvõte Kenya on riik mis asub Aafrika idaosas. Ta piirneb Etioopia, Somaalia, Lõuna-Sudaani, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. Kenya jaguneb seitmseks provintsiks ja pealinnaks: Keskprovints Rannikuprovints Idaprovints Nairobi Kirdeprovints Nyanza provints 10 Rift Valley provints Lääneprovints
km² ehk 41,5% Svalbardi pindalast. Norras on 36 rahvusparki, neist 7 Svalbardil. Norra põhiosas hõlmavad rahvuspargid 22 000 km², Svalbardi rahvuspargid hõlmavad 14 500 km². Riigikord Norra on demokraatlik parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia ja unitaarriik. Riik on demokraatlik: võimu allikas on rahvas (võrdõiguslikud kodanikud) ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi Stortingi, maavolikogude (fylkesting) ja vallavalitsuste valimistes. Kuningas Kuningal puudub poliitiline võim. Praegune Norra kuningas on alates17. jaanuarist 1991 on Harald V. Norra parlamendis, Stortingis on 169 liiget ja see koosneb kahest kojast – Lagtingist ja Odelstingist. Storting valib oma liikmete hulgast ühe neljandiku saadikuid, et moodustada Odelsting, ja see valimine viiakse läbi pärast parlamendivalimisi uue parlamendi esimesel korralisel istungjärgul
tsiviilasjus nõuded üle teatud summa ja vaidlused kinnisvarade üle, samuti abielulahutused, lapsendamised, vaimuhaigeks, teadmata äraolijaks ja surnuks tunnistamised. Süüteoasjus võis ringkonnakohus raskete kuritegude puhul määrata karistuseks sunnitööd ja seaduses ettenähtud juhtudel surmanuhtlust. Administratiivasjus allusid ringkonnakohtutele kui esimese astme kohtutele kaebused ja protestid linna- ja maavolikogude ning vähemusrahvuste kultuurinõukogude määruste ja otsuste peale, samuti nende valitsuste ja komisjonide määruste ning üksikute valitavate ametiisikute tegevuse peale. Kohus koosnes kohtu esimehest, osakondade esimeestest ja liikmetest. Ringkonnakohus oli kollegiaalkohus, mis arutas ja otsustas kohtuasju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Ringkonnakohus jagunes nii I kui II astmes arutatavate asjade järgi kriminaal- ja
tsiviilasjus nõuded üle teatud summa ja vaidlused kinnisvarade üle, samuti abielulahutused, lapsendamised, vaimuhaigeks, teadmata äraolijaks ja surnuks tunnistamised. Süüteoasjus võis ringkonnakohus raskete kuritegude puhul määrata karistuseks sunnitööd ja seaduses ettenähtud juhtudel surmanuhtlust. Administratiivasjus allusid ringkonnakohtutele kui esimese astme kohtutele kaebused ja protestid linna- ja maavolikogude ning vähemusrahvuste kultuurinõukogude määruste ja otsuste peale, samuti nende valitsuste ja komisjonide määruste ning üksikute valitavate ametiisikute tegevuse peale. Kohus koosnes kohtu esimehest, osakondade esimeestest ja liikmetest. Ringkonnakohus oli kollegiaalkohus, mis arutas ja otsustas kohtuasju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Ringkonnakohus jagunes nii I kui II astmes arutatavate asjade järgi kriminaal- ja
annaabi.ee 
