Religioon koondas kreeklased enam ühtseks pereks, kuigi jäid alles perekonna jumalad, loodusvaimud ja jõud. Kasvatamise ja õpetamise aluseks olid Homerose eeposed. Homerose loodu oli suulise õpetuse alus. Ta oli see, kellele toetusid klassikalise Kreeka hariduse traditsioonid. Homeros lõi ideaalse inimese-kangelase mudeli (sõdalane aristokraat). Kangelased olid samal ajal veel väga tihedasti seotud loodusega, elasid selles ja jälgisid loodusseadusi e. maaviljelejate elustiili. Kangelased peavad olema füüsiliselt ilusad ja kauni näoga. Kangelane on kombekas. Ta pidi silma paistma oma heldusega. Muistsed kreeklased panid väga pahaks tänamatust. 6 Füüsiline kultuur muutus kreeklastel üheks olulisemaks tsivilisatsiooni teljeks. Tähtis saavutus oli gümnastika. Kreeklasi võib pidada nüüdisaegse spordi rajajaks. Oli olemas ka hemerodroomide (kiirkäskjalad) koolitus. 4 saj
lihaloomana? Milleks üldse vaja kodustada? Kas nii, et emaloom tapmisel ellu jäetud pojad võeti koju kaasa, et las kasvavad suureks ja siis tapame ära? Või et tekkis konkurents - ärme lase enda maal elavaid lambaid - kitsi teiste maale - suunamine! Teiseks loomaks kitsed-lehmad, 3. sead (võis ka olla loom, kes tuli inimese juurde toidujäätmeid otsima), 4. veis (ohvritalitused), 5. Kass (kodustas inimese enda - koduloomaks siis kui algas maaviljelus - hiirte/rottide tõttu) MAAVILJELEJATE EELISED KÜTTIDE JA KORILASTE EES 1. Toitu rohkem - toidu tagavarad 2. Paiksus nendest tulenevalt 3. Rahvastiku kiire kasv (mehed ei käinud enam jahil?) 4. Kõrgem staatus · Pärast 5000 eKr enam rahvas ei liigu, vaid liiguvad maaviljelusoskused ning keel NEOLIITIKUMI ALGUS EESTIS - keraamika ilmumine - nn Narva kultuur (5000 eKr) - kuna I leiti Narvast - nime kinnistasid Läti ja Leedu arheoloogid - avastaja ise kasutas Narva keraamikale.
Samas aga arvati, et nöörkeraamika kultuur on siia levinud kultuurilaenuan. On probleem, miks enamikes nöörkeraamika kultuuri piirkondades räägitakse praegu indoeuroopa, mitte soomeugri keeli. Arvatakse, et paljud rahvad võtsid omaks maaviljelejate keele, sest see oli ,,eduka" rahva keel. Lähiajaloost on ka väga häid näiteid, kuidas on võetud omaks mingi teien keel Eesti keskaegsetes linnades võeti näiteks omaks saksa keel. Kui vaadata tänapäevarahvaid, siis on palju rahvaid, kes on läinud üle hoopis teisele keele. Põhjapoolsed soomeugrilased jäid oma keelele kindlaks. Soomeugri rahvaid jäi rohkem alles kui baskirahvaid. On arvatud, et indoeuroopa keeltes on ka soomeugri keele mõju.
tp ürit erinevaid teadusharusid leida keele ja rahvastiku kujunemislugu interdistsiplinaarselt. Mitmed muutused on toimunud keel vahendusel. Arheoloogid on ka üha enam hakanud muutusi seostama kultuuriliste muutustega, oluline oli majandusviis, üleminek viljelusmaj tõi kaasa olulisi muutusi , ei tähendanud siiski igal pool mitte rahvastiku rännet. Eestlaste kujunemise uus teooria : keelepõõsa teooria. Slaidid.Kunda kultuuri üheks lähtekohaks on ilmselt svidri kultuur. Seoses maaviljelejate saatmisega hakkab pilt muutuma. Euroopasse u 7ooo ekr hakkavad saabuma maaviljelusega tegelevadhõimud, kõige esimesena Kreeka ja Balkani aladega, uurijad on seda seost indo euroopa rahvastega. Viljelusmaj jätab ellu tunduvamalt rohem lapsi( mehed muutusid paikseks, võib olla kasvas ka inim keskmine eluiga, viljeleusmaj võis rahvaarvu suurendada 100- 150 x)-> maa puudumisel on nad sunnitud rändama. Viljelusmaj tegelevad inim tulid paremini toime, neid vaadeldi kui eliiti, neil
ajalookirjutistest Väike-Aasia Anatoolia Vanad roomlased ütlesid selle kohta Aasia. *Erinevate rahvaste kokkupuuteala Mesoliitikumis 10 000 a eest levis Natufi kultuur, (EL-Natufi koobasasula järgi selle kultuuri vanimad leiud) peale kalastamise ja küttimise tegelesid viljakasvatamisega. Neoliitikumis 7 000 e.m.a. tekkisid maaviljelejate suured asulad, Catal Huyuk, Konya Konya tekkis 7000 e.m.a keskpaiku olid maaharijad, kes kasvatasid nisu, otra jms lambaid, valmistasid savinõusid. Viljakuskultussümboolika... ~ 4000 e-m-a. asulad, nt Trooja( tekkeaeg 3000 e.m.a.) Alates 3000. e.m.a. oli tihedates seostes sumeritega, akaditega Alates 2000 e.m.a. Egiptuses Mesopotaamia keel, kirjandus, kujutav kunst, arhitektuur. Väike-aasia etniline päritolu pole selge palju rahvusi. Edelas- Kaariad
Deemiline difusioon tähendab, et põllukasvatajad rändavad edasi kaugemale ja nii levib teistelegi. Kultuurilisega aga naabrid näevad, et teised, kes kasvatavad vilja elavad paremini, ja tahavad ka paremini elada. Alguses levis deemiliselt, Kesk-Euroopast alates aga algas kultuuriline levik. 2005 aastal valitses seisukoht, et viljelus levis Euroopas väga aeglaselt, umbes 1km aastas. Tõenäoliselt oli tegemist kultuurilise diffusiooniga. Võrreldi maaviljelejate ja küttide ja korilaste DNAsid. Umbes 80% küttide ja korilaste DNAst oli selline, mida tänapäeva Euroopas on väga vähe. Tänapäeval kannavad Euroopa mehed üht DNA tüüpi, mis on olnud väga levinud Lääne-Türgis ja lähisidas. Tõenäoliselt olid mehed need, kes rändasid ja levitasid maaviljelust. Nad olid küttide ja korlilaste naiste seas väga populaarsed. Naiste geenitüübid on väga lähedased küttide ja korilaste geenidele.
annaabi.ee 
