Mustlaik-apollo pelgab tuult ja seetõttu püüab vältida avamaastike. Halb oleks ka maastiku kultuuristamine (http://koolielu.ee/). Mustlaik-apollode populatsioone ohustab otseselt kevadine kulupõletamine, mis on nüüd seadusega keelatud, kuid esineb siiski. Populatsioone ohustab ka nende esinemispaikade traditsioonilisest kasutusest väljajäämine (Viidalepp, 2000). 5. Liigikaitse Selle liigi kaitsmiseks on vaja tagada maatiku mosaiiksus. Tuleks säilitada ja hooldada niite (joonis 3). Bioloogiliselt on väärtuslikud eelkõige sellised niidud, mis on üles kündmata ja väetamata. Selleks, et niidud säiliks, tuleks neid regulaarselt niita või karjatada. Kui niitude hooldamine lakkab, kasvavad niidud võsasse, sealne mitmekesisus langeb ja pikapeale asenduvad niidud metsadega ( Baronina ja Kabucis, 2011). 8 Joonis 3. Niit
nende varustatuse toiteelementide, vee ja hapnikuga. Tähtis on ka pH ja soolsus. Mulla väärkasutamisel võib tekkida erosioon, defltasioon tuuleerosioon, aridifikatsioon kõrbestumine, soostumine, sooldumine ja degradatsioon viljaka mulla kadu, orgaanilise aine kadu, muldade saastumine, maalihked. Kaitsemeetmed: 1. Aineringed suletuks 2. Mulla puhverdusvõime suurendagmine orgaaniliste väetistega 3. Põldude optimaalsed suurused 10ha 4. Viljavaheldus 5. Maatiku planeerimine st. Haljastus, kaitse- ja vaheribad. Parim kaitse mullale on taimed.
päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris. Atmosfäärikaitse: 1)Haljastuskaitse-õhuisepuhastus,madalhaljastus(muru)on haljastamata alaga võrreldes 2..3 korda Efektiivsem,kõrghaljastus 8..9 korda,linnades eriti tähtis 2)Saasteallikate likviteerimine 3)õhupuhastid 4)maatiku rajoneerimine-tööstus kvartalid magalatest eraldi 5)juriidiliselt seadustega:Keelatud on ehitada korstnaid saasteainete väljumiskõrgusega üle 25 m maapinnast Happevihmad pms. gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. H-d põhjustavad saasteainete sadenemist ka saasteallikast kaugel. H-d põhjustavad mulla ja magevee happestumist ja vähendavad eeskätt okasmetsade produktiivsust. 64
tööstus. Et taimed saaksid elada, peab, muld, kui tamidele toitekeskkond tagama nende varustatuse toiteelementide, vee ja hapnikuga. Tähtis on ka pH ja soolsus. Mulla väärkasutamisel võib tekkida erosioon, defltasioon tuuleerosioon, aridifikatsioon kõrbestumine, soostumine, sooldumine ja degradatsioon. Kaitsemeetmed: 1. Aineringed suletuks 2. Mulla puhverdusvõime suurendagmine orgaaniliste väetistega 3. Põldude optimaalsed suurused 10ha 4. Viljavaheldus 5. Maatiku planeerimine st. Haljastus, kaitse- ja vaheribad. Parim kaitse mullale on taimed. Taimestiku kaitse Roheline taim on toodang kõigile loomadele, inimestele, tööstusele. Roheline taime tagab puhta vee ja õhu, tekitab mulda, eslukeskkonna, on ilus st. Esteetiline, moodustab toidu ja energiavarud. Taimi ohustavad: 1. Inimtegevus põllumaj. Ja turism 2. Introdutseeritud ehk sissetoodud liigid võivad osutuda konkurentideks 3
Pindobjektide minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul väärtuslike, tähtsate objektide puhul 4 mm 2 ja teiste objektide puhul 10...50 mm2. Neid määratakse ja kirjeldatakse ala sisse joonestatud täitemärkidega. Joonobjekt võib olla kõver- ja sirgjooneline, looduslik, tehis- või tinglik. Joonobjektide kujutamiseks kasutatavad leppemärgid on harilikult, eriti väiksemates mõõtkavades plaanidel, laiemad kui looduses. Punktobjektid on maatiku objektid, mille mõõtmed on väiksemad mõõtkava kahekordsele täpsusele vastavast suurusest maastikul. 39. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte. Projekteerimisel on tarvis teada ka maa-ala pinnavorme. Selleks tuleb määrata maapinna punktide kõrgused ja nendevaheliste kõrguste erinevused (kõrguskasvud). Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte seisneb selles, et määratakse korraga punkti plaaniline asend ja kõrgus
või peene pideva joonega. Pindobjektide minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul väärtuslike, tähtsate objektide puhul 4 mm2 ja teiste objektide puhul 10…50 mm2. Neid määratakse ja kirjeldatakse ala sisse joonestatud täitemärkidega. Joonobjekt võib olla kõver- ja sirgjooneline, looduslik, tehis- või tinglik. Joonobjektide kujutamiseks kasutatavad leppemärgid on harilikult, eriti väiksemates mõõtkavades plaanidel, laiemad kui looduses. Punktobjektid on maatiku objektid, mille mõõtmed on väiksemad mõõtkava kahekordsele täpsusele vastavast suurusest maastikul. 39. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte. Projekteerimisel on tarvis teada ka maa-ala pinnavorme. Selleks tuleb määrata maapinna punktide kõrgused ja nendevaheliste kõrguste erinevused (kõrguskasvud). Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte seisneb selles, et määratakse korraga punkti plaaniline asend ja kõrgus. Seda saab teha,
annaabi.ee 
