v 1860.a "Eesti Laulik" v Saksa rahvalike lauluviiside levitaja Eestis Jutukirjandus v Enamiku jutustustest laenanud saksa kirjandusest, näiteks O. W. Horn'ilt v Tema esimene õpetlik jututraamat on "Sannumetoja" v On avaldanud palju jutte ajalehe veergudel ja lisades Ajaloolised jutud v Peaaegu sõnasõnaliselt tõlkinud 19. saj Saksamaa ajaviitekirjandusest v Pakkus rahvale algelisi teadmisi ajaloost Külajutud v Tuntumad: "Maatargad" ja "Uus variser ehk ilma kõrtsita ja kõrtsiga küla" v Neis leidub kõige rohkem Jannsenile iseloomulikke jooni Näidendid v Kuulus laulu ja mänguseltsi "Vanemuine", seetõttu kirjutas ka kolm näidendit: § "Pärmi Jaagu unenägu" § "Kihlvedu 5000 rubla pääle ehk miljonär vangis" § "Tuhalabida valitsus"
ajaloosündmuste kujutamisega pakkus Jannsen rahvale algelisi teadmisi ajaloost, aga need olid ka kaugeks teerajajaks järelromantikute Bornhöe, Saali, Järve jt ajaloolistele juttudele. Neid lihtsaid tõlkeid loeti heameelega, sest tol ajal puudus meil ajalookirjandus. Külajutud Väärtuselt langeb pearõhk Jannseni jututoodangus külajuttudele, mis väärivad juba rohkem tähelepanu. Ka enamik neist on saksalaenulised. Ta külajuttudest on peetud parimaiks "Maatargad" ja "Uus variser ehk ilma kõrtsita ja kõrtsiga küla", milledes leidub kõige rohkem Jannsenile tüüpilisi jooni. Näidendid Jannseni tegevus laulu- ja mänguseltsis "Vanemuine" tõstis esile uue nõude- eestikeelsete näidendite muretsemise algavale teatrile. Selle rahuldamiseks kirjutas ta ise kolm kergesisulist naljamängu: "Pärmi Jaagu unenägu" (1873), "Kihlvedu 5000 rubla pääle ehk miljonär vangis" (1880), "Tuhalabida valitsus". Väljavõtteid J. V. Jannseni päevikust.
matemaatika, koorilaul jne.. Pidevalt antakse ajalehes informatsiooni uute koolide ehitamisest ja avamisest, kritiseeritakse koolmeistrite ettevalmistust ja viletsaid töö- ning palgatingimusi, manitsetakse lapsevanemaid lapsi kooli saatma. Jannseni loomupärane huumorimeel on pannud teda kirjutama tähtsate ja õpetlike asjade kõrval mõnelgi puhul ka pensikutest ning sentsatsioonilistest juhtumitest. Eriti on teda pahandanud igasugused maatargad ja nõiad, kelle mõju rahva hulgas ta püüdis vähendada ning nende valelikkust, ahnust ja rumalust paljastada. Vastukaaluks kahjulikule posimisele avaldab ajaleht arsti ja loomaarsti nõuandeid. Palju energiat on Jannsen kulutanud karskuspropagandaks. Kõrtsmike ja joodikute selga sajab pidevat pilkerahet. Üpris sageli tuuakse ära hoiatavaid sõnumeid selle kohta, kuidas viin on inimesi majanduslikult laostanud, kuritegudele kihutanud ja vangitorni viinud.
“Sannumetoja”, millest ilmus 7 annet, väljaandmise mõttele tuli ta tutvudes Horn`i perioodilise rahvaraamatuga “Spinnstube”, millest ta võttis enamiku jutte. Lisaks sellele on ta avaldanud palju jutte ajalehe veergudel- ja lisades. Väärtuselt langeb pearõhk Jannseni jututoodangus külajuttudele, mis väärivad juba rohkem tähelepanu. Ka enamik neist on saksalaenulised. Ta külajuttudest on peetud parimaiks “Maatargad” ja “Uus variser ehk ilma kõrtsita ja kõrtsiga küla”, milledes leidub kõige rohkem autorile tüüpilisi jooni. Jannseni tegevus laulu- ja mänguseltsis “Vanemuine” tõstis esile uue nõude- eestikeelsete näidendite muretsemise algavale teatrile. Selle rahuldamiseks kirjutas ta ise kolm kergesisulist naljamängu: “Pärmi Jaagu unenägu” (1873), “Kihlvedu 5000 rubla pääle ehk miljonär vangis” (1880), “Tuhalabida valitsus”.
idast läände Semargl- sama päritolu taevane saadaik, viljakuse ja allilma jumal. Teda kujutati tiivulise koerana Slaavlased pidasid taevast paradiisiks ning taevas ja maa olid abielupaaris. Suvel hoidis taevas maad oma embuses, viljastas teda vihmaniredega ja päikesekiirtega. Talveks pidid aga armastajad lahku minema. Slaavlaste tähtsamate rituaalsete toimingute paigad olid paganlikud pühamud. Pühades paikades olid iidolid kujud, mis Preestrite seisuses maatargad ja nõiad olid Volhvid, kuid ülempreestri kohustused langesid vürstide peale. Slaavlaste arvates oli neid ümbritsev maailm täis ebaloomulike olevusi. See oli koguaeg omavahel võitlevate heade ja halbade vaimude maailm. Paljud vaimud olid pärit allilmast; sealt on päit ka vampiiri taolised olevused elluärganud surnud. Need saabusid vahepeal maale, et teisi kiusata ja neist verd imeda. Halbade vaimude eest sai end kaitsta amulettide, salasõnadega
ajaloosündmuste kujutamisega pakkus Jannsen rahvale algelisi teadmisi ajaloost, aga need olid ka kaugeks teerajajaks järelromantikute Bornhöe, Saali, Järve jt. Ajaloolistele juttudele. Neid lihtsaid tõlkeid loeti heameelega, sest tol ajal puudus meil täiesti ajalookirjandus. Külajutud Väärtuselt langeb pearõhk Jannseni jututoodangus külajuttudele, mis väärivad juba rohkem tähelepanu. Ka enamik neist on saksalaenulised. Ta külajuttudest on peetud parimaiks "Maatargad" ja "Uus variser ehk ilma kõrtsita ja kõrtsiga küla", milledes leidub kõige rohkem autorile tüüpilisi jooni. Näidendid Jannseni tegevus laulu- ja mänguseltsis "Vanemuine" tõstis esile uue nõude- eestikeelsete näidendite muretsemise algavale teatrile. Selle rahuldamiseks kirjutas ta ise kolm kergesisulist naljamängu:"Pärmi Jaagu unenägu" (1873), "Kihlvedu 5000 rubla pääle ehk miljonär vangis" (1880), "Tuhalabida valitsus". Väljavõtteid J. V. Jannseni päevikust.
arstitööle, mille kõrval huvitus ka eesti keelest, vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" rahvaluulest ja kirjandusest. 1825 hakkas ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul tegelema eesti keelega. Ta pälvis tunnustuse koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti Õpetatud Eesti Seltsi loojana 1838.aastal ja selle hümniks. Jannsen on avaldanud algupäraseid hilisema juhina. ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, külajutte («Maatargad», «Uus variser» jt.). Kõik ta rahvaluule ja muinsuste uurimine ning kirjutised on elavas ja mõnusas rahvakeeles. J-i rahvavalgustusliku kirjanduse publitseerimine. ühiskondlik tegevus oli oluline rahvusliku 1839.aastal esines Faehlmann Õpetatud Eesti liikumise algupoolel. Pärast 1870. a-t astus ta Seltsis ettekandega Kalevipoja kohta. Sellest sai sobingusse mõisnikega ning muutus rahvusliku
annaabi.ee 
