Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Trantsporditeaduskond Õpperühm: AT-71 Juhendaja: Jaanus Vint Tallinn 2010 Sissejuhatus Õhkvedrustus on vedrustuse tüüp, mida toidetakse elektrilise kompressori, või automootoriga kompressori käitamisel. Lihtsustatult öeldes seisab auto tavaliste keerdvedrude asemel "õhkpatjade peal", mida täidetakse suruõhuga. Enamasti kasutatakse neid veoautodel, bussidel, erimasinatel ja luksusautodel, kuid tänapäeval ka maasturitel. Õhkvedrustus koosneb: · Kompressor varustab õhkpatju suruõhuga. Kasutatakse nii elektrilisi, kui ka mootori külge monteeritud rihmadega käitavaid kompressoreid. Elektriline kompressor Rihmaga käitatav kompressor · Õhkpadjad tehtud sitkest ja vastupidavast kummjast õhkupidavast materjalist. · Õhuballoon kasutatakse suruõhu "salvestamiseks". Kui on vaja masinat
koormates sellega kogu jõuülekannet. Blokeerivad keskdiferentsiaalid Keskdiferentsiaale on erinevaid. Osa neist blokeerub automaatselt, kui üks ratastest hakkab ringi käima (Honda CR-V), osa tuleb käsitsi kas vahekasti kangiga (Mitsubishi Pajero) või nupuvajutusega (Mercedes-Benz G-klass) lukustada. Lukustamine (blokeerimine) tähendab, et diferentsiaal ei lase kardaanidel (ratastel) enam erineva kiirusega pöörelda. Samapalju, kui pöörleb üks, peab pöörlema ka teine. Kui maasturitel puudub keskdiferentsiaal (Toyota LandCruiser 40), pole vaja selle pärast ka muretseda, sest esi- ja tagakardaan on jäigalt ühendatud alati, kui esisild on sisse lülitatud. Ülaltoodud näite puhul tekitab keskdiferentsiaali lukustamine olukorra, kus esi- ja tagakardaan peavad pöörlema sama kiirusega. Kuna mõlemad tagarattad haarduvad korralikult, veavad nad autot edasi. Keskdiferentsiaali ei tohi lukustada kõval, hea haardumisega pinnasel, kuna pööramisel tekkiv
ASR-iga olid varem varustatud just võimsa mootoriga autod, milledel oli libedaga väga oluline gaasitunnetus, et vältida ülemäärast rataste kaapimist. Tänapäeval leiab varustuse nimekirjast ASRi ka tavalistelt sõiduautodelt, mikrobussidelt ja väikeveokitelt kuid ka suurtelt liinibussidelt ja veoautodelt. ASR on kasutusel ka motospordis, et mootori võimsust kasutataks vaid edasiliikumiseks, mitte rataste mõtetuks kaapimiseks või juhitavuse kaotamiseks kurvidest väljasõidul. Ka maasturitel kasutatakse ASRi, kuna lukustatud sildadega autod käituvad tavaliikluses kogenematu juhi käes etteaimamatult ja pole parim lahendus tänapäeva moodsale linnamaasturile. Elektrooniline pidurdusjõu kontroll EBD Elektrooniline pidurdusjõu kontroll alustab oma tööd juba ammu enne ABSi, kuigi ei tee tööd ABSi eest siiski ära. EBD jagab pidurdusjõudu esi- ja tagasilla ning vasaku ja parema poole pidurite vahel
Roolilatt[5] 13 Hammaslattsüsteemi eelised on lihtne konstruktsioon, mis tähendab, et seda on odav toota. Väike hõõrdumine ja minimaalsed lõtkud. Roolivardad saab kinnitada otse roolilati külge, mistõttu puudub vajadus lisahoobade järele. Roolikarp: Roolikarbiga süsteemi kasutatakse ennekõike vanematel autodel. Tänapäeval on selline roolisüsteem kasutusel maasturitel, traktoritel ja eritehnikal. Mehhanism koosneb tigurattast ja hammassektorist. Tiguratas enda pöörlemise teel liigutab hammassektorit, mis omakorda muuda sirgjoonelise liikumise pöördliikumiseks, mis kandub edasi roolisüsteemi hoobadele. Sele 6. Roolikarp (autori foto) Roolikarbi eelised: Suudab üle kanda suuremaid jõude, saab kasutada jäikade sildade puhul, võimaldab suuremat rataste pöördenurka.
Keere saadakse, kui üks kujund kruvijoontpidi liikudes moodustab silindri (koonuse) pinnale keermeniidi. Mõõtesüsteemi järgi meeter- ja tollkeermeiks. Koosneb: pea, varb, seib, mutter. Poltliide, kruviliide, tikkpoltliide. Pöördmomenti ülekandvad liited Võll-rumm tüüpi liiteid leidub igas masinas. Vedrud Mitmesugused vedrud ja puhvrid on elastsed elemendid. Keerdvedrud: materjaliks tavaliselt teras. Lehtvedrud: koosneb erineva suurusega lehtedega vedrupakist, kasutatakse veokitel, maasturitel. Pneumovedrud: kasutatakse õhkpatjades. Torosioonvedrud: võtab vähe ruumi, paindub pöörde, mitte väände peale. Puhvrid -30 kuni +80 Pöörlevat liikumist tagavad elemendid Pöörlemine masinais on võimalik tänu telgedele ja võllidele, mis pöörlevaid elemente kannavad ja juhivad ning laagreile, mis neid toetavad; sidurid on elemendid, millega on võimalik võlle või nende osi pöördmomendi edasiandmiseks sidestada.