Enimkasutatud grupi moodustavad meetodid, mispõhinevad radioaktiivsete elementide poolestusajal. 14. Sesoonsete muutuste mõju erinevatele maastiku komponentidele (Eesti näitel). aastased e. sesoonsed muutused - maastike lühiajaline välisilme muutus (kevad, suvi, sügis, talv) nt: Jõgedel toitumis erinevus, järvedel sügavuse ja vee hulga erinevus, temp muutus, 15. Maakatte mõiste ja selle kasutamine maastikuteaduses, CORINE CORINE maakattetüüpide andmebaas-See andmebaas on väärtuslik temaatiline andmekiht, mida saab kasutada planeeringuis, keskkonnamõjude hindamisel jne. (Coordination of information on the environment – keskkonna informatsiooni koordineerimine) CORINE Land Cover projekti käigus loodi kogu Eestit kattev, ühtse metoodika alusel andmebaas, mis annab keskmisemõõtkavalise kartograafilise andmestikul ülevaate 20 sajandi lõpu maakasutuse ja taimkatte levikust Eestis.
Sinijärv, U., 2001. Maastikust, kultuurist ja identiteedist. Rmt: Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis K. (koost), Tartu Ülikooli geograafia instituut. Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda, Tartu, lk 11-17. Marksoo, A., 2001. Maastikust kui geograafia tuummõistest. Rmt: Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis K. (koost), Tartu Ülikooli geograafia instituut. Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda, Tartu, lk 18-21. Kont, A., 2001.Maastik maastikuteaduses ja maastikuökoloogias. Rmt: Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis K. (koost), Tartu Ülikooli geograafia instituut. Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda, Tartu, lk 50-52. McGarigal, K., What is a Landscape?
välisartiklid uuenduslikumad ja teaduslikumad. Kasutatud allikad Luik, V., 2001, Mis on maastik? Rmt: Palang, H; Sooväli H 2001, Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. TÜ geograafiainstituut, Tartu, lk 7. Jauhiainen, J.S., 2001, Maastiku uuema ühiskonnageograafilise lähenemise aspektist. Rmt: Palang, H; Sooväli H 2001, Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. TÜ geograafiainstituut, Tartu, lk 22-29 Kont, A., 2001, Maastik maastikuteaduses ja maastikuökoloogias. Rmt: Palang, H; Sooväli H 2001, Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. TÜ geograafiainstituut, Tartu, lk 50-52 Oja, T., 2001, Maastikuteaduse objektist. Rmt: Palang, H; Sooväli H 2001, Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. TÜ geograafiainstituut, Tartu, lk 53-56 Lang, V., 2001, Maastik ja kultuurmaastik arheoloogias. Rmt: Palang, H; Sooväli H 2001, Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis
Oluline osa maastike arengus inimtegevusel. Degratatsiooni 15. Mineviku maastike ja maastike muutuste uurimismeetodid. 16. Sesoonsete muutuste mõju erinevatele maastiku komponentidele (Eesti näitel). jõgedel toitumise erinevus järvedel sügavuse ja vee hulga erinevustes. Tuulte (tormidega) ning lainetuse mõju maastikele: lainetus, jäälüke, deflatsioon, üleujutused 17. Maakatte mõiste ja selle kasutamine maastikuteaduses, CORINE projekt. Maakatet esindavad looduslikud ja inimtekkelised kooslused, mis katavad teatud kohas maapinda (loodusobjekti olemasolu, nt. mets, veekogu jne.). 19851990 Euroopa Liidu CORINE (Coordination of information on the environment keskkonna informatsiooni koordineerimine) programmi raames teostati esimene Corine Land cover projekt Euroopa Liidu liikmesriikides. 19951998 toimus andmebaasi kogumine ka Kesk
Maastikukomponentide tabel muutusedüleminekud tsoonidena või graafikutena. Õietolmu diagramm koostatakse üksikutes settekihtides määratud õietolmuliigi jahulga alusel 1. settekihtide dateeringute baasil koostatud ajaskaala, 2. sette sügavus ja 3. koostis (litoloogiline läbilõige), 4. erinevate taimede õietolmu esinemine settekihtides Õietolmu hulka esitatakse protsentides Maastikuteaduses eritatakse 2 moodust uuritavate objektide süstematiseerimiseks: Koroloogiline kõrvutiseisvate komplekside ühendamist kõrgema astme kompleksideks. Selle järgi järjestatakse geokompleksid tasemete järgi ning moodustatakse hierarhiline astmestik alates lihtsamast homogeensemast maastikuüksusest (paigast) keerulisemate territoriaalsete üksusteni. Koroloogilist süstematiseerumist kõrgemal tasemel, s.o. regionaalsel tasemel