Paolo Uccello (1397- 1475) lõi värvikaid lahingupilte, kus ta mõnuga demonstreeris oma oskusi ratsude ja rüütlite keerukate pooside edasiandmises.Vaikselt suursugused on Piero della Francesca (1416-1492) kindla ja lihtsa joonega freskod ning mehised portreed. Kuidagi kõle meeleolu õhkub Andrea Mantegna (1431-1506) maalidelt. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Mantegna inimesed on teravajoonelised ja karmid. Omamoodi täiuslikkuseni viis vararenessansi maalikunsti Sandro Botticelli (1447- 1510). Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma oma tööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast. "Veenuse sünd" on maalitud legendist, mille järgi armastusjumalanna olevat sündinud merevahust. Maalil on kujutatud merekarbil alasti seisvat jumalannat, kelle seesmine rahu, kehavormide harmoonia ja ilu on edasi antud erakordse loomulikkusega
enamik Itaalia kunstimetseenidest, kaasa arvatud paavst. Suurem osa tema töödest telliti kodulinnas Sansepolcros. Halveneva nägemise tõttu loobus ta 1470. aastal maalimisest. Piero lihtsate vormide ja geomeetrilise kompositsiooni kasutamine mõjutas ka 20. sajandi kunstimaitset. Kuidagi kõle meeleolu õhkub Andrea Mantegna (1431-1506) maalidelt. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Mantegna inimesed on teravajoonelised ja karmid. Maalis monumentaalseid antiikmütoloogia- ja piibliteemalisi seina- ja tahvelmaale. Iseloomulikuks oli oskuslik rakursi- ja ruumilisusekäsitlus ning plastline vorm. Mantegnal on oluline roll ka vaselõike väljaarendamises. Mantegna stiil mõjutas kogu Põhja-Itaalia maalikunsti kuni 1490ndateni, mil suuremat tähtsust hakkas omandama Giovanni Bellini eeskuju. Omamoodi täiuslikkuseni viis vararenessansi maalikunsti Sandro Botticelli (1447-
"Veenuse sünd" on maalitud legendist, mille järgi armastusjumalanna olevat sündinud merevahust. Maalil on kujutatud merekarbil alasti seisvat jumalannat, kelle seesmine rahu, kehavormide harmoonia ja ilu on edasi antud erakordse loomulikkusega. Botticcelli töödes põimuvad tihti vararenessanss ja hilisgootika. Andrea Mantegna maalidelt õhkub kõle meeleolu. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Mantegna inimesed on teravajoonelised ja karmid. Paljudelt tolleaegsetelt portreedelt vaatavad meile otsekohese ja rahuliku pilguga vastu teotahtelised renessansiinimesed. Vararenessansi portreedest on aga muide suur osa maalitud profiilis. Skulptuur hakkas kohta tagasi võitma taas eradi kunstiharuna. Populaarseks muutus monumentaalskulptuur. Usutegelasi kujutati vägagi tõelistena. Kunstnikke huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ja rõõmsameelsed
enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Paolo Uccello (1397-1475) lõi värvikaid lahingupilte, kus ta mõnuga demonstreeris oma oskusi ratsude ja rüütlite keerukate pooside edasiandmises. Vaikselt suursugused on Piero della Francesca (1416-1492) kindla ja lihtsa joonega freskod ning mehised tema portreed. Kuidagi kõle meeleolu õhkub Andrea Mantegna (1431-1506) maalidelt. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Teravajoonelised, karmid ja nagu altpoolt nähtud on Mantegna inimesed. Paljudelt tolleaegsetelt portreedelt vaatavad meile otsekohese ja rahuliku pilguga vastu teotahtelised renessansiinimesed. Vararenessansi portreedest on aga muide suur osa maalitud külgvaates- nn. profiilis. Omamoodi täiuslikkuseni viis vararenessansi maalikunsti Sandro Botticelli (1447-1510). See mahedate madonnapiltidega kuulsaks saanud kunstnik muutus peagi Medicite soosikuks.
tubade ja peeglite kaunistamisel. 4. markiis de Pompadour-kuningas Louis XV armuke, nõustas kuningat kultuuriküsimustes. Väljapeetus ja elegants. 5. Jacques Ange Gabriel-projekteeris Elysee palee, Versailles lossi ooperisaal, lossike Väike Trianon.-peetakse sedöövriks, erakordselt harmooniline ja täiuslik. Suursaavutus- Pariisi keskne väljak-Concorde`i väljak. 7. Pastellmaal-pehme kriiditaolise värvipulgaga maalitud, heledates toonides, salapärase meeleoluga maastikutaustad, kujutati enamasti jõudeelu ja lõbustusi. Tihti lambuririietes aadlikud. 8. Kuulsaimaks peetakse Antoine Watteaud, kelle maalid on graatsilised, samas on meeleolu kurblik ja igatsev. Maalis pidustusi pargimaastikes. 9. Filosoof Jean Jacques Rousseau mõjutusel tekkis uus, vaba loodust jäljendav nn. Inglise park looklevate teede, tiikide, grottide ja jugadega. 10. Preisi kuningas Friedrich Suur ja Vene keisrinna Jelizaveta. 11. Thomas Gainsborough-esimene maailmakuulus inglise maalikunstnik.
enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Paolo Uccello (1397-1475) lõi värvikaid lahingupilte, kus ta mõnuga demonstreeris oma oskusi ratsude ja rüütlite keerukate pooside edasiandmises. Vaikselt suursugused on Piero della Francesca (1416-1492) kindla ja lihtsa joonega freskod ning mehised tema portreed. Kuidagi kõle meeleolu õhkub Andrea Mantegna (1431-1506) maalidelt. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Teravajoonelised, karmid ja nagu altpoolt nähtud on Mantegna inimesed. Paljudelt tolleaegsetelt portreedelt vaatavad meile otsekohese ja rahuliku pilguga vastu teotahtelised renessansiinimesed. Vararenessansi portreedest on aga muide suur osa maalitud külgvaates- nn. Profiilis.Omamoodi täiuslikkuseni viis vararenessansi maalikunsti Sandro Botticelli (1447-1510). See mahedate madonnapiltidega kuulsaks saanud kunstnik muutus peagi Medicite soosikuks
annaabi.ee 
