sood, poollooduslikud kooslustega alad). Uuritakse seiretega. Maastiku mitmekesisus peegeldub maastikumustris, mille määrab ära eelkõige: •maastikutüüpide arv •maastiku üksuste arv •maastiku üksuste kuju ja suurus •maastiku üksuste piirjooned (sirged, sopilised jne.) Maastikumustriks nimetatakse ruumilist mosaiiki, mille moodustavad maapinnal selle territooriumil kujunenud looduslik-territoriaalsed kompleksid. 7. Maastikuseire Eestis. Seire liigid, eesmärgid ja muutuste trendid. Maastiku seire jaguneb kolmeks allprojektiks: 1. Maastike kaugseire (1996) Eesmärk on kaardistada seirealad looduskaitsealadel ja nende naabruses. 6 seireala: Alam-Pedja, Soomaa, Lahemaa, Saarjärve, Karula ja Vilsandi seireala. 2. Rannikumaastike seire (1996) 26 seireala. Iga seireala kohta koostatakse maastiku (paigaste) kaart, paigaste sisene liigestatus esitatakse
maastikutüüpides; ·maastiku üksuste piirjooned (sirged, sopilised jne.) suure osa ülejäänud Euroopas peaaegu juba kadunud maastikutüüpide säilimisest (nt sood, poollooduslikud kooslustega alad) 25. Maastikuseire Eestis. Seire liigid, eesmärgid. Seire peamised tulemused. 26. Maastikuhoolduse eesmärk. Maastikukaitse eesmärk. Erinevad kaitsealad. Maastikuhooldus laiemas tähenduses on kompleksne loodus kaitsevaldkond, mille eesmärgiks on kujundada kultuurmaastik, Maastikuhooldus seisneb: 1. maastike muutuste planeerimises 2. maastike muutuste reguleerimine · Rahvuspark 5 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Matsalu Rahvuspark,
territooriumil kujunenud looduslik-territoriaalsed kompleksid. Maastikumustri jaotus: objektid (pinnad, punktid jms)* objekti suurus ja esindatus* piirid ja vahed*objekti kuju “koridorid” (joonsüsteemid)* kommunikatsioonid (teed, kaablid, torud) *ojad,jõed *tuule jm. loodusprotsessi koridor Mosaiiksus * mustrid Uuritavuse jaotus: 1. Üksikobjektide uurimine 2. Objektide klassi uurimine 3. Tervikliku ala uurimine 19. Maastikuseire Eestis: mida ja miks. Maastiku seire jaguneb 3 allprojektiks: 6.1. Maastike kaugseire (1996) 6.2. Rannikumaastike seire (1996) 6.3. Põllumajandusmaastike seire Seega: seiratakse neid maastikke, mis on lähiminevikus, praegu ja lähitulevikus kõige kiiremini muutuvad. 20. Maastikuhooldus ja -kaitse. Milleks vaja ja mida sisaldab. Kaitsealad. Maastikuhooldus kitsamas tähenduses: kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastiku- arhitektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehniliste jne. võtetega
Maastik Euroopa loodushoius ja keskkonnapoliitikas. Maastik praegusaja Eesti loodushoius ja strateegilistes dokumendites. Maastik lähimineviku keskkonna-korralduses. Ruumilised (maastikulised) keskkonnakorralduse meetmed Eestis nn maatikuökoloogia rakenduslikud suunad. Maastik planeeringus(teemad ja tasandid). Arendusalade maastikku sobitamine. Maastikumeetrika. Milleks maastiku struktuuri analüüs? Maastikuanalüüsi (maastikuseire jne) alustamisel on vaja välja töötada maastiku näitajad, mis omaksid laiemat ökoloogilist keskkonnakaitselist sisu. Karakteristikud peavad olema universaalsed ning rakendatavad erinevatel mõõtkava tasanditel: 4 riiklikul, regionaaslel, piirkondlikul, geosüsteemiti (valgala.) Maastiku meetrika indeksid on vajalikud maastiku ruumilise struktuuri (maakatte) muutuste süsteemseks hindamiseks. Samas
• loomastik, • keskkonnaohtlikud objektid ja kahjuliku mõju ulatus, • kaitsealad ja nende kaitserežiim Strateegilise maastikuanalüüsi neli sammu 1. Mis on väärtuslik? Mis on tundlik? Maastikutüübid ja nende iseloomu kirjeldamine Erinevad kaartide kihitamise tehnikad Ruumilis–funktsionaalne analüüs Maastikumustrite identifitseerimine ja analüüs 2. Millised protsessid toimuvad maastikus? Maastikuseire (kaugseire, aerofoto interpretatsioonid, väliuuringud) Erinevad statistilised allikad (põllumajanduslik statistika, maakasutuse statistika jmt) Uuringud ja küsitlused 4. Kus on maastikuhooldus/ parendus vajalik ja võimalik? Millel on potentsiaalne väärtus? Ajalooline analüüs Hinnangud Uuringud ja küsitlused sh eelistused Stsenaariumid ja avalikud arutelud Teavitamine ja hankekonkursid 191
annaabi.ee 
