Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"maastikupargile" - 5 õppematerjali

Stiilitabel
3
doc

Stiilitabel

Aianduslik tõusiklikkus. Eklektika ja Fookuses väikeaed, kujunduses Korrapärane aiakujundus, mille Kohalike liikide kasutamine, uusklassitsism korrapära ja klassikalised juured renessanss- ja barokkstiilis; kodumaised ja vanaaegsed kuni 19. saj lõpuni geomeetrilised vormid. lihtsad lahendused. Erinevad ruumid taimed. Peenrad: et kogu aeg Vastureaktsioon maastikupargile. aias hekkide ja põõsagruppidega midagi õitseks; kombineerimine Intiimne mõõtkava, peenelt eraldatud; purskkaevud, pügatud maitsetaimedega ja väljatöötatud detailid. puud. Müürid, terrassid, tiigid, köögiviljadega. Värviteooriate Eri liikidena ka taluaed, metsik aed, pergolad jne. Teise äärmusena rakendamine peenardel.

Ajalugu → Ma ajalugu
29 allalaadimist
Sillapää Mõisapark
11
docx

Sillapää Mõisapark

Liivimaa mõisaparke. Põhja-Lätis on umbes 40 tema kujundatud parki. Walter von Engelhardti loomingut hinnatakse Euroopas kõrgelt ja teda peetakse Saksamaal Düsseldorfi aiakunstnike koolkonna rajajaks 20. sajandi algul. Nimelt siirdus ta 1905. aastal Baltikumist Düsseldorfi linnaaednikuks. Pargi hooneesisele osale jääb avar ja pikk pargiaas, mis lõpeb eemal jõe veepeegliga. Optiliselt jätkub pargiaas sealt edasi maastikupargile iseloomuliku aknaga pastoraalsesse maastikku. Pargiaasa piiravad kahelt poolt ebakorrapäraselt lainjalt istutatud madalad põõsaste ja püsilillede rühmad, nende taga kohati kõrgemad põõsad ning oskuslikult valitud liikidest vabakujuliselt kasvavad puud. Esiplaanile häärberi ette on sümmeetriliselt kahele poole istutatud nõeljatest siberi nulgudest tugevad tumerohelised puurühmad. Mida kaugemale Sillapää lossist, seda õrnema, heledama ja isegi hallima lehestikuga

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri...
24 allalaadimist
Räpina mõisa park
12
docx

Räpina mõisa park

Teid raamivad kaarväravad ja sõrestikud roniroosidega. Otse järve kaldal on maakividest tugimüüriga piiratud puhkekoht, mille trepistik ulatub vette. Rosaariumi terrassidelt avanevad vaated paisjärvele ja üle järve veepeegli Räpina kirikule. Kaunis kaugvaade mõisahoonele avaneb ka järvelt ja teiselt kaldalt. Lossi teise fassaadi ette jääb avar ja pikk pargiaas, mis lõpeb eemal veepeegliga. Optiliselt jätkub väljak sealt maastikupargile iseloomuliku aknaga maastikku­ avatud vaatega paisjärvele. Pargiaasa raamivad kontrastsed üksikpuud ja puudegrupid ning ebakorrapäraselt paigutatud madalamate ja kõrgemate põõsaste rühmad. Peahoonest kaugemal on kasutatud õrnema ja heledama lehestikuga liike, mis lasevad pargiaasa paista pikema ja suuremana. Peahoone rõhutamiseks on sümmeetriliselt lossi ette kahele poole istutatud kitsavõralised siberi nulu grupid. Peasissepääsu trepilt avaneb maastikule raamitud vaade

Ajalugu → Ma ajalugu
18 allalaadimist
Arhitektuuriline park Versailles’ ja inglise pargi tekkimine
26
docx

Arhitektuuriline park Versailles’ ja inglise pargi tekkimine

30 Bridgemani ja Kenti ideed, mis pärinesid Chiswicki algusaegadest mõjutasid kolmandat arenguetappi Stowe’is ka Roushamis. Pitoreskse eest võitlejad kritiseerisid Browni ja Reptoni liiast taltutatust, iseloomustades tüelist romantilist metsikut stiili ebasümmeetrilise, kaugete nõmmede või mägede, kärestikujõgede ja lagunevate varemetega. 3 Vastuseis arhitektuursele pargile Arhitektuurset parki, mille esindajaks on Versailles’ park, on tihtipeale vastandatud maastikupargile eelkõige lähtepunkti puudutaval põhjusel. Kui arhitektuurse pargi lähtepunkt on matemaatiline ja tugevasti inimese soovist lähtuv, siis inglise park on loodud looduse eeskujul. Inglise park on tugevasti seotud Hiina aedadega, kus samuti on looduse loomulik areng domineerivaks pooleks ja inimene vaid toob esile selle võlu. Eelnevalt nimetatud Addison ja Pope avaldavad oma satiiris vastureaktsiooni Prantsuse korrapärase stiili äärmuslike ilmingute suhtes

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
6 allalaadimist
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

kompositsioonisõlmedeks. Wörlitzi pearajatiseks oli loss (1679), üks stiilsemaid klassitsistlikke Koostanud: 128 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ehitisi Saksamaal, üks esimesi uue kunsti märkimisväärseid näiteid. Park ise, mille rajamist alustati 1769. a, oli, nagu maastikupargile kohane, rajatud aeglaselt läbi selle jalutamiseks. Vürst Franzi, pargi looja idee oli, et kõik puud, põõsad, vesi, skulptuurid ja arhitektuurilised konstruktsioonid peaksid sümboliseerima vabas õhus seda, mida inimintellekt ja inimhing on võimelised kogema. Elemendid ei ole parki asetatud huupi, vaid on vastavuses vaatetelgedega, millest kõigil oli ka oma funktsioon - kas siis põõsaste tagant ootamatult avastamiseks või kaugelt vaatlemiseks

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun