Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"maastikumuster" - 5 õppematerjali

Okasmetsad-sega- ja lehtmetsad-rohtlad
14
docx

Okasmetsad, sega- ja lehtmetsad, rohtlad

Igikeltsast haaratud territoorium on KIRSMAA. (25% maismaast). Palju jõgesid ja järvi. Jõed voolavad lõunast põhja. Suured üleujutused jõgede suudmetes. Suurvesi kevadel. Suur soostumine, sest a) auramine väiksem kui sademete hulk; b) reljeef suhteliselt tasane; c) igikelts. Uural, tuva, lagesoo, puissoo KÜHMSOO e. PALSA Künkliku pinnaga soo, kus turbast küngaste tuumikuks on jää. Talvel puhub tuul lume küngastelt lohkudesse. Tekib eriline maastikumuster, kus paljad turbakühmud vahelduvad tiheda taimkattega vesiste lohkudega. Leetmullad • Sademeid rohkem, kui aurub. • Laskuv veevool kannab toitained sügavamale. Toiteainetevaensed mullad. Okaspuude kohastumine: igihaljad, okkad takistavad aurumist, fotosüntees saab alata varakevadel, koonusekujuline et lumi maha libiseks, pikk ja sirge tüvi et saaks rohkem päikesevalgust, paks ja tihe koor kaitseb puutüve pakase eest Heletaiga  Valgusrikas, hõre.

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED
14
docx

MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED

avaldunud inimtegevus. (2) Kindla suurusega geokompleks. Maastiku mõistet kasutatakse ainult teatud suurusjärgus maastiku üksuse paikkonna tähenduses. (3) Maastikuüksus kui tüpoloogilise territoriaal liigestuse jaotis. Maastikuüksusteks saab nimetada vooremaastik, luitemaastik, soomaastik. (4) Maastiku välisilme abil saadav emotsionaalne kujutlus ümbritsevast keskkonnast. Seda käsitlust kasutatakse kunstis ja arhitektuuris. (5) Biotiipide maastikumuster. (6) Inimese eluruum. Konkreetne piirkond looduslike ja antropogeensete tegurite koosmõjul. Maa pindmisel kihil looduse ja inimühiskonna vastastikusel toimel tekkinud ruumilisi süsteeme uurib geograafia. Algselt kuulub inimene biosfääri. Kunagine inimene, kelle arvukus oli väike, primitiivsete töövahendite ja korilase eluviisiga ürgneinimene on ise looduse koostisosa. Tänapäeval suure arvukusega inimkond mõjutab looduskeskkonda väga tugevasti

Maateadus → Maastikuökoloogia
34 allalaadimist
Maastikuökoloogia eksam
24
doc

Maastikuökoloogia eksam

Identiteediväärtus selgitati välja küsitluste ja intervjuude abil. Rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus - Puhkamiseks ja turismiks sobival ehk puhkeväärtusega maastikul esineb järgmisi omadusi: Ilus, reljeefilt ja taimestikult vaheldusrikas, metsarohke, sisaldab veekogusid või piirneb rannaga, väljendab kohalikku ajalugu ja traditsioone, sisaldab tuntud vaatamisväärsusi 18. Maastike mitmekesisus, milles väljendub ja kuidas uuritakse. Maastikumuster. Maastiku mitmekesisus peegeldub maastikumustris, mille määrab ära: • maastikutüüpide arv • maastiku üksuste arv • maastiku üksuste kuju ja suurus • maastiku üksuste piirjooned (sirged, sopilised jne.) Maastiku mitmekesisuse leviku üldine seaduspärasus ütleb, et mida liigestatum on pinnamood, seda mitmekesisemad on veestik, mullad ja taimekooslused. Maastikumustriks nimetatakse ruumilist mosaiiki, mille moodustavad maapinnal selle

Ökoloogia → Ökoloogia
88 allalaadimist
Taimkatte kaugseire
15
doc

Taimkatte kaugseire

kasvu või kahanemist? Natuke nagu heinamaa on maha niidetud, vb on varjusid vähem ja läheb heledamaks, kasvab rohkem alustaimestikku sealt välja.. kindlasti suureneb hajuvus e signaali dispersioon. 18. Mille poolest erineb heleduskordajate sesoonne käik tüüpilisel põllukultuuril ja looduslikul rohukooslusel? Sõltub põllukuluutist, vegetatsiooniperioodi pikkus, väetised ­ vastav taimkate on palju tihedam.. varakevadel taimkate heleda, sügisel kollane-pruun. 19. Mis on maastikumuster ja kuidas ta on seotud taimkatte kaugseirega? 20. Millistes Landsat TM spektraalkanalites on metsa (taimkatte) heledus otseselt mõjustatud klorofülli olemasolust ja hulgast? Punane, sinises, ja tegelikult ka rohelises; ei mõju lähedases ja keskmises infrapunases. Landsati 4,5 kanalid ­ komposiitpildid.

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
Masina osadest ja kontroll
200
doc

Masina osadest ja kontroll

3) sõiduki mis tahes teljel ei ole lubatud kasutada erineva turvisemustri tüübiga rehve. Ühe ja sama mustritüübi mustrijoonis võib olla erinev (vt joonis 31); Joonis 31. Mustri tüübid (näited): a ja c ­ maanteemuster, b ja d ­ talvemuster (tähistus «M+S», «MS», «M.S.» või «M&S»), e ­ maastikumuster. 4) taastatud rehvi lubatud kiiruse ja koormuse määrab taastaja ja märgib selle vastavalt eeltoodud näidisele koos oma kaubamärgiga rehvile. Taastaja peab märkima rehvile taastamisaja; 5) taastatud rehve ei ole lubatud kasutada sõidukitel, mille valmistajakiirus on suurem kui 240 km/h ning mootorrataste esiteljel/rattal. M2, M3 ja N3 kategooria sõidukite esiteljel ei ole lubatud kasutada taastatud

Mehaanika → Masinamehaanika
38 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun