........................ 8 4.Kokkuvõte............................................................................................................................ 9 5.Kasutatud kirjandus:........................................................................................................... 10 2 1. Sissejuhatus Referaat põhineb Sulev Nurme raamatul ,,Haljasalade kujundamine". Tegu on raamatuga, mis on kirjutatud maastikuarhitekti poolt ning on mõeldud põhiliselt abimaterjaliks üliõpilastele. Põhi tähelepanu referaadi koostamisel langes kompositsioonile maastikukujunduses. Peamiselt on juttu erinevatest maastiku kujundamis meetoditest. Eesmärgiks referaadi koostamisel oligi välja tuua maastiku kujundamise protsessi erinevad nüansid, millega tuleb arvestada, et luua igati harmooniline, esteetiliselt hea väljanägemisega ning funktsionaalne lahendus. 3 1
Ta koolikaaslasteks olid James Rose ja Dan Kiley, kellega koos leiti, et tollane õppekava järgis historistlikult orienteeritud maastikuarhitektuuri õpetamist kaunite kunstide stiilis ning otsustasid hoopis õppimisel avastada teadust, arhitektuuri ja kunsti kui modernse maastiku disaini algallikatena. (Hobhouse, 2006) 1938. aastal lõpetas Eckbo Harvardi ülikooli ning sai magistri kraadi maastikuarhitektuuris. 1.3 Karjäär Pärast Harvardi lõpetamist töötas Eckbo maastikuarhitekti Thomas Church'i alluvuses ning liitus FSA'ga ehk Farm Security Administration, kus põhiliselt disainis laagreid ja telklaid migrantidest põllutöölistele Californias. FSA esinduses olles jõudis Eckbo disainida umbes 50 projekti. 1940. aastal töötas koos oma naise Arline Williamsi venna Edward Williamsiga ning hiljem liitus Williamsi ja Eckboga ka Robert Royston ning Francis Dean. Meeste firmat
Ta võitis ka samal aastal koolis Weidenman auhinna. Harvardis mõjutas teda rohkesti professor Hideo Sasaki. [1] Pärast kooli lõpetamist töötas ta Sasaki heaks. Varsti pärast seda (1972. aastal) asutasid nad firma nimega Sasaki-Walker Associates, kuid hiljem läksid nende teed lahku. 1983. aastal asutas ta firma Peter Walker and Partners, mis on ülemaailme firma,kuid asub Californias. [1] Nüüd teatakse seda seda kui PWP Landscape Architecture. Seal töötab umbes 30-40 maastikuarhitekti. Firma keskendub peale sümboolika tugevuse ka geomeetriale, minimalismile ja lihtsusele.[2] 2 Peter Walker and Partners töötasid World Trade Center'i mälestusmärgiga. Tema tiim võitis esikoha disainerite võistlusel üle kogu maa. Mälestusmärk hõlmab kahte tühimikku, et mälestada kokku varisenud torne. [2] [5] [6]
vanad hooned, vesiveskid ja veskipaisud, puust kirikud, savitöngid ja lubjapõletuskohad. Maastikuarhitekt ei saa neid esmeid looduses vältida, ta peab nendega tutvunud olema, kui ta soovib ümbreskonda kujundada. Pärandkultuuri esemed ja ka rajatised ning hooned on kaitse all, kuna neid on meil Eestis vähe alles ja nende eest tuleb hoolt kanda ja nende ülapidamine on tõenäoliselt väga kallis. Kõik see, mis kaasnedb pärandkultuuriga maastikul, mõjutab ka maastikuarhitekti tööd, et luua uus maastik, mis rahuldaks ka teisi inimesi ning ei rikuks ega ohustaks pärandkultuuri elemente. Mõningaid pärandkultuuri elemente Hiis Pühaks peetav puudesalu, kus käidi palvetamas ja ohverdamas. Puude kultus ja pühad hiied olid omased paljudele rahvastele, eriti iseloomulikud olid aga Põhja Eroopa metsavööndi põlisrahvastele soomeugrilastele, baltidele ja germaanlastele. Eestlastel oli hiis algselt
Paris, Flammarion, 2003, lk 42. 3 Ibid. lk 38. 4 Hobhouse, Penelope. Aianduse ajalugu. Tallinn, Varrak, 2006, lk 150. 4 leselt, kes võttis üle Chenonceaux’ lossi, kus arendas aiad oma kuulsate meelelahutuste jaoks.5 Faquet’ Vaux-le-Vicomte lossi park muutis Louis XIV kadedaks ning kuningas palkas sama kunstnikemeeskonna, kes töötasid Vaux’ lossis: arhitekti Louis Le Vau, maalikunstniku Charles Le Brun, maastikuarhitekti André Le Nôtre. Faquet’ vahistati, Vaux’ lossi sisustus müüdi maha, et tunnistajatele maksta ning Louix XIV nõudmisel viidi aiaskulptuurid ja apelsinipuud Päikesekuninga aeda.6 1.1 André Le Nôtre André Le Nôtre (12. märts 1613 – 15. september 1700) on 17. sajandi Euroopa üks kõige andekamaid ja tuntumaid maasikuarhitekte. Vaux-le-Vicomte’i, Pariisi Tuileries’palee ja Versailles’ pargid on tema kätetöö. Ka tema isa oli maastikuarhitekt,
7.Eesti: Kadrioru lossi ja barokkstiilis pargi rajamine 18. Sajandil (Peeter I). 8.Rootsi: Drottningholm Kuningaloss Mälari järve saarel, pargiplaan valmis 1681.a. Prantsusmaalt laenatud detailide omanäolise kompositsioonina. 9. Taani: Frederiksborg Kuningas kindluslossi parterite ja boskettidega barokkstiilis aiad a. 1720-1740, arhitektuurikompleks asub kolmel saarel, mis on seotud omavahel sildadega. Fredensborg barokksitiilis kindlusloss. Aed ja park rajatud Taani kuulsa maastikuarhitekti Johan Cornelius Kriegeri pooolt. Ehitusaeg 1710-1720. Kaasaja regulaarpark Bahai aiad Haifas. 13. Prantsuse renessanssaiad. Alpidest põhja pool lauskmaa rajati aiad tagasihoidlikumalt. Kesk- Euroopa lauskmaa ei sobinud terassilise aia rajamiseks. Kesk-Euroopa valitses pöögi- ja taimesalud. Lossid vaheldusid viljaväljadega. Keskaja losside õuedes säilisid nelinurksed tükeldatud ja erinevad aiaosi eraldanud piirded ja põõsashekid
Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 143 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Sel ajal ilmus ühiskonna teadvusesse ka mõiste "maastikuarhitekt", mis tähendas maastikuparkide kujundajat ja vastandus teravalt arhitekti mõistele. Loudon kiitis oma tööd samuti "maastikuarhitekti" näidete hulka - esmakordselt 1829. a ilmunud ajakirjas Gardener's Magazine. Loudoni 1833. a ilmunud teos "Encyclopaedia of Cottage, Farm and Villa Architecture" tõi järjekordseid näiteid "maastikuarhitektuurist" ning Loudon märkis, et kaasaegsetes itaalia villades "on aia regulaarsus kaasnev dekoratsioon ning toetab arhitektuuri. Nende villade arhitektuur, skulptuur ja aiad on sageli kujundatud ühe ja sama käega ning konkureerivad üldises efektis, et luua perfektset harmooniat."
annaabi.ee 
