Uued kivikalmed kujutasid endast sisekonstruktsioonida kivivaresid. Kaasapandud esemete hulk vähenes. Üksikud rikkalike panustega matmispaigad räägivad ühiskonna kihistumise süvenemisest, ülikute rikkuse kasvust. kääpad kagu-eestis, liivast kuhjatud, mille all või sees põletusmatused väheste panustega. AARDED, OHVRIANNID Pronksehete kõrval peideti maasse hõbeaardeid, esines kullatud v kullast esemeid. väärismetallist ehted maeti maha sõjaohu korral. Ka ohverdused. Uskumus, et maassekaevatud varandusi saab kasutada ka surmajärgses elus. RAHUTUD AJAD Ülikutevaheline võimuvõitlus. Linnused ülikute residentsid/võimukeskused. Asulates käsitöölised. Linnuste asukohad teede / vete ääres viitavad kaubavahetusele. 600.a paiku rootslaste kun Ingvar rüüsteretk Eestisse. Rootslased said lüüa, langes ka kun. Viikingite sõjakäigud Eestisse. Eestlased suutsid küllalt tugevalt vastu panna ja sooritada vasturetki. ESIMENE VABADUSVÕITLUS 10
Uued kivikalmed kujutasid endast sisekonstruktsioonida kivivaresid. Kaasapandud esemete hulk vähenes. Üksikud rikkalike panustega matmispaigad räägivad ühiskonna kihistumise süvenemisest, ülikute rikkuse kasvust. kääpad kagu-eestis, liivast kuhjatud, mille all või sees põletusmatused väheste panustega. AARDED, OHVRIANNID Pronksehete kõrval peideti maasse hõbeaardeid, esines kullatud v kullast esemeid. väärismetallist ehted maeti maha sõjaohu korral. Ka ohverdused. Uskumus, et maassekaevatud varandusi saab kasutada ka surmajärgses elus. RAHUTUD AJAD Ülikutevaheline võimuvõitlus. Linnused ülikute residentsid/võimukeskused. Asulates käsitöölised. Linnuste asukohad teede / vete ääres viitavad kaubavahetusele. 600.a paiku rootslaste kun Ingvar rüüsteretk Eestisse. Rootslased said lüüa, langes ka kun. Viikingite sõjakäigud Eestisse. Eestlased suutsid küllalt tugevalt vastu panna ja sooritada vasturetki. ESIMENE VABADUSVÕITLUS 10
Põletusmatuste tulekuga ei kaasnenud olulist muudatust kalme ehituses, küll aga kaasnes sellega ajapikku hauda kaasa pandud esemete tahtlik rikkumine. Levis ka urni matmise komme, kusjuures algul kasutati matuseurnidena tavalist keraamikat, hiljem ka spetsiaalset matusekeraamikat. Lõuna-Euroopa eeskujul hakati valmistama ka näokujulisi saviurne. Urnmatuste kõrval maeti osa põletatud luid lihtsalt maassekaevatud lohkudesse. Surnute põletamine toimus harilikult väljaspool kalmeala. Pronksiajal levisid valdavalt Taanis ja Rootsis ka laevkalmed. Eriti just Rootsist on neid väga arvukalt, ainuüksi Gotlandilt teatakse neid üle 300. Sellised kalmed võivad asuda nii üksikult kui rühmiti. Kivid on asetatud laevakujuliselt, täävikivi on kõrgem, mõnikord on konstruktsioonis ka sõudjate pingirivid. Ajaliselt kuuluvad need
Kaasa pandus esemete hulk enamikus kivikalmetes vähenes, kalmete suured erinevused kõnelevad ühiskonna kihistumise süvenemisest ja ülikute rikkuse kasvust. · Aarded- pronksehete kõrval peideti maasse ka hõbeaardeid, mille hulgas esines ka kullast esemeid. Arvatakse, et väärismetallist ehteid maeti maha sõjaohu korral, vahel seostatakse ka omaaegsete ohverdamistega, välistatud pole ka Skandinaavias levinud uskumus mille kohaselt pidavat omanik saama maassekaevatud varandust kasutada ka surmajärgses elus. · Suhted- Keskmisel rauaajal elavnesid sidemed ülemeremaadega ja Viikingiajal tihenesid suhted Skandinaaviaga veelgi, eesti jäi viikingite kaubateede vahetusse lähedusse. 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL · Käsitöö: Peamised töö-ja tarberiistad, ehitised, rõivad, liiklusvahendid valmistati igas peres oma jõududega. Keerulisematel aladel tegelesid meistrid ja sepad. Muinasaja lõpul
o Kammkeraamika kultuuri elanike peetakse hilisemate läänemeresoome rahvaste otsesteks eelkäijateks. o VENEKIRVESTE KULTUUR- 2200eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nim. Seda vk k. o Uuele hõimule oli iseloomulik veel: nöörijäljenditega savinõud ja omapärased matmiskombed. o Matmiskombed- maassekaevatud aukudesse suruti külili, tugevasti käkerdatud asendis, põlves vastu rinda surutud ja sageli üks käsi peaall. Kalmistud ise paiknesid asulatest eemal, mõne veekogu lähedal või kõrgemal künkal. o Nad tegelesid juba algelisema loomakasvatusega- lambad, kitsed, veised ja sead. o Mõningatel andmetel tundisid nad juba möningaid kultuurtaimi, seega võib venekirveskultuuri seostada maaviljeluse algusega Eestis.
annaabi.ee 
