Kuusk Männijuured kasvavad sügavale maasisse Vee amuutamiseks samuti abiks seeneniidistik (kuuseriisikas) Okas on V tähe kujuline ja kasvab paaris Käbi küpsemise aeg on 2 aastat Vajab vähe valgust Vajab viljakat mulda Kuusel puudub peajuur ja team juured on ühtlaselt laiali mõõda madalat maakihti.
või voolab vesi ning tekivad märgalad. 9) 1.sood on väga suure magevee sisaldusega e. suur osa puhtast veest asub soodes 2.soodes elavad erinevad looma ja taime liigid, mida mujal ei leidu 3. ainukesed turbakasvu kohad 4. vaba aeg (matkad etc) 10)põhjavesi-vesi mis asub kivimikihtide vahel. Mineraalvesi-sügaval asuv põhjavesi, milles on mineraalsoolad ning ravitoimega ained. Termaalvesi- maapões asuvate kuumade kivimitega kokku puutuv vesi. 11) põhjavesi tuleb sademetest maasisse imbudes ja sealt läbi vett mitte pidavate kivimikihtide liikudes. Kui jääb ette vettpidav kivimikiht, siis sinna koguneb põhjavesi. Täiendus tuleb uutest sademetest ja maapinnale sattunud vetest. 12 )fosforiidisõda, et kaitsata järvamaa põhjavett reostumast
Nad närivad läbi tuult tõkestavad kihid ning sätivad käike tehes ümber soojustust. Kahjustuste leidmisel tuleb põrand täilikult avada. Üle tuleb vaadata soojustus, tuuletõke ning kontrollida põrandatalade olukorda.Selleks et põrandaid lisasoojustada tuleks maapealsete põrandate vana soojustus ja orgaaniline täide eemaldada. Soojustamiseks kasutatakse spetsiaalset kinnise pooriga vahtpolüsterooli, mis on materjalina suhteliselt aurutihe ning mõeldud isegi maasisse panekuks. Ennem vajadusel paigaldada põrandaalused kommunikatsioonid ETERNIITKATUSE VÄLJAVAHETAMINE Eterniitkatus on tihti kasutusel just vanematel majadel, arvatavasti on see katus olnud majal selle ehitamisest alates, kuna nõukogude võim sundis kõiki katustel kasutama ohtlikku ja mürgist eterniiti. Eterniitkatte vahetamine kivide vastu annab majale stiili ja sära ning suurendab maja väärtust. Eterniitkatus tuleks lasta eemaldada isikul, kellel on asbesti käitlemise luba
8)Miks on läänemere arengus vaheldunud järve ja mere staadiumid? Sest ta pole olnud koguaeg ühenduses Atlandi ookeani või Põhjamerega. 9)Millistel Eesti jõgedel esineb kevaditi suuri üleujutusi ja mis on selle põhjuseks? Kevadine suurvesi mõjutab kõiki Eesti jõgesi. Suurimaid üleujutusi põhjustavad Lääne-Eesti jõed (Pärnu jõgi, Kasari jõgi). Selle põhjuseks on lume- ja jääsulamisvesi ning kevadised vihmad. 9)Kirjelda allika teket. Sademed langevad maapinnale ning imbuvad maasisse. Sademevesi liigub maapinna sees kivimikihtide vahel ning lõpuks avaneb maapinnal või veekogude põhjas. 9)Kuidas määratakse ristkoordinaate? Tasapinnalised koordinaadid määratakse x (otse kaugus m Ekvaatorist (N või S suunas)) ja y (otse kaugus meetrites Telgmeridiaanist) telje suhtes. Ruumilistele lisanub ka z telg. Ristkoordinaatide määramiseks on vaja topograafilistkaarti. 9)Mis vahe on kuhje ja kulutusrannal?
5.2 HOONEVÄLISE KANALISATSIOONI KIRJELDUS KOOS SAJUVEE ÄRAJUHTIMISE NING HOONE DRENAAZIGA 24 Antud hoone ümber on rajatud drenaaz, mis jookseb hoone 2 nurgas olevatesse drenaazi kaevudesse. Drenaazikaevud omakorda jooksevad tühjaks ühiskanalisatsiooni võrku. Ning sajuveed jooksevad maapealsete rennide abil eemale hoonest (1,5m) ning imbub maasisse. Hoonest väljub 100mm diameetriga kanalisatsiooni toru mis suubub kinnistul asuvasse kanalisatsiooni kogumiskaevu ning kogumis kaevust ühiskanalisatsiooni. (vt. Graafiline osa joonis 3) 25 KOKKUVÕTE Kokkuvõtvalt võib öelada, et energiatõhususe kohapealt jääb antud hoone energiatõhusus normide piiresse ning minu valitud tehnoseadmed on antud hoonele parim
kindlustussüsteemid ja riiklikud abifondid; arengumaad võivad loota teatud ulatuses 'rahvusvahelisele abile'. 9. Maavärinate abi Maa siseehituse tundmaõppimisel. Kui me näiteks panemi maaümber detektorid, siis kuskil toimub maavärin, siis vastavalt sellele me võime eripiirkondades seda maavärinat vastavalt nendele P- ja S-lainetele leviku vastuvõtta. Aga kuna S lained ei levi vedelas keskkonas, see alusel on kindel tehtud maasisse ehitus. Lainete murdumise tõttu tekkivad varju tsoon, mis saab olla põhjendatud ainult sellega et maa sees on mingisugune sfäär vedelikus olekus ja kus ükski laine murdumise tõttu siia piirkonda ei jõua. Just maavärinate leviku abil teame, et välistuum on vedelas olekus. Näiteks kui toimub Itaalias tugev maväärin, siis Austraalias see ei saa tunda. Need lained ei ole võimelised läbida vedelat maavälistuuma. P ja S lained murduvad niimodii, et tekkib varju tsoon. 10
Kr Polegi asukohti. Mõned pronks esemed: Odaots Muhu saarelt – üks vanimaid pronksesemeid Eestis; Sirp Kivisaarest Rantkirves Äksist; Vanema pronksiaja rantkirved ja õlgkirves. Noorem pronksiaeg 1100 – 500 e.Kr Sisaldab ridamisi muistiseid. Eesti muinasaegsed linnused (pronksiaegsed kindlustatud asulad: 2 Iru, 40-Narva, 47 – Kaali, 51 – Ridala ja 53 – Asva). Neid kõiki asulaid on kaevatud. Need on maasisse kaevatud, säilinud palgijäänuseid jne. Primitiivne rehielamu eelkäia oli pronksiajal olemas. Pronksesemete valuvormide katked (võrud, kirved, ehtenõel) Tehumardi peitleid koosnes pronksesemete katketest. Kivikirstkalmed Jõelähtmes Pronksiajal rajati Eestis skandinaavlaste eeskujul mõned laevkalmed: Saaremaal Sõrves (all) ja Harjumaal Vaos Lohukivid (e väikese-lohulised kultusekivid) Eestis üle 1750 Oder, nisu ja kaer – pronksiaegses Eestis kasvatatud teraviljadä
annaabi.ee 
