Surnumere seisukorra kohta ei ole kirjutatudki. Seega võib Surnumere ja selle ümbruse seisund juba praegu olla arvatust palju hullem (Kundla 2013). Igal aastal ilmuvad merepõhjas nähtavale uued lõhed, mis viivad üha rohkem vett Surnumerest minema. Surnumerest on leitud 1650 auku ja mõnede aukude sügavus ulatud mitmekümne meetrini. Auke põhjustab ümberkaudsetest mägedest allavoolav vihmavesi. See lahustab soolakristalle, mis takistasid varem vee valgumist maasisestesse õõnsustesse (Kamps 2006). Elustik Surnumere ääres on looma- ja taimeliike, mida ei kohta kuskil mujal maailmas. Veetaseme langus mõjub pea kõigile neile halvalt. Oma erakordse soolataluvuse poolest kuulsad Surnumere mikroorganismid on hävimas, sest veekogu soolasisaldus on tugevasti langenud (Kundla 2013). Paljud loomaliigid elavad mägedes, mis ümbritseb Surnumerd. Matkajad saavad näha kaameleid, kaljukitsi, jäneseid, saakaleid, rebaseid ja isegi leoparde.
magestatud vett kasutavad Iisrael, Jordaania ja palestiinlased joogiveena, kulub valdav enamus sellest põllukultuuride kastmisveeks. Surnumeri on kaotanud 98 protsenti oma varasemast magevee juurdevoolust, kuna Jordani jõe veetase on niivõrd madal. Igal aastal ilmuvad merepõhjas nähtavale uued lõhed, mis viivad üha rohkem vett Surnumerest minema. Lõhesid põhjustab ümberkaudsetest mägedest allavoolav vihmavesi. See lahustab soolakristalle, mis takistasid varem vee valgumist maasisestesse õõnsustesse. Oma erakordse soolataluvuse poolest kuulsad Surnumere mikroorganismid on hävimas, sest veekogu soolasisaldus on tugevasti langenud. Liigne mineraalide ekstraheerimine Iisraeli ja Jordaania firmade poolt kuivatavad Surnumerd, mille tulemusena järve kaldajoon lüheneb kolm jalga aastas. Kolmandik järvest on juba kadunud (lõunapoolne osa), ja järve taastajad kahtlevad, kas Surnumerd on üldse kunagi võimalik päästa. (www.en.wikipedia.org/wiki/Dead_Sea)
Avalõhed – nende laius on enamasti mõni sentimeeter, harva kuni 1 m. Avalõhed on arenenud süvalõhede kohal ja nende sügavus võib küündida mitme meetrini. Suuri avalõhesid leidub peamiselt kevadel veega üle ujutatud madalamates kohtades. Kõige rohkem avalõhesid Põhja-Eesti lavamaal on Kostivere karstiväljal. Kurisud - ligikaudu meetri laiused (üksikud üle 100 m), lehtri-, lohu- või liuakujulised karstivormid, mille kaudu pinnavesi neeldub maasisestesse lõhedesse. Nad on kõige levinumad karstivormid Põhja-Eestis, samuti Saaremaal ja Hiiumaal. Kurisuid leidub ka jõgede sängides. Salajõed – kurisude kaudu võivad maapealsed vooluveed kaduda ja moodustada maa-aluse jõe (Kuivajõgi, Jõelähtme jõgi jt.). Eestis on üle 50 kurisute kaudu maa alla kaduvat salajõge. Karstilehter – nii nim karstitühemete kohal pinnakatte maa
kaasneb veeläbilaskvus. Karstinähtused Avalõhed mõni cm kuni 1m laiad, sügavus võib ulatuda mitme meetrini. Nt. Kostivere karstiväljal. Karrid sademetevee poolt kujundatud korrapäratud ja mitmesuguse laiuse ning sügavusega uurded karstuvate kivimite (nt lubjakivi) pinnal. Mikrovormid. Nt. Vilsandi ja Vaika saarel. Kurisud umbes 1 m laiused (üksikud üle 100 m), lehtri- või lohukujulised karstivormid, mille kaudu pinnavesi neeldub maasisestesse lõhedesse. Levinud Põhja- Eestis, Saaremaal ja Hiiumaal . 11.Tuule geoloogiline tegevus. Tuul kannab liivateri natukese kaupa, kuni need jäävad kuskile kinni või millegi taha. Siis tekivad luited, väiksemad, suuremad, nad kasvavad iga aastaga. Tuul moonutab mitmesuguseid loodus varasid, mis aitavad samuti kaasa pinnamoe laienemisele, mingil määral. Väikseimad kuhjevormid on tuulevirred (orienteeritud valitsevate tuulesuundadega risti). Tuulekanne e
Karstinähtused Avalõhed mõni cm kuni 1m laiad, sügavus võib ulatuda mitme meetrini. Nt. Kostivere karstiväljal. Karrid sademetevee poolt kujundatud korrapäratud ja mitmesuguse laiuse ning sügavusega uurded karstuvate kivimite (nt lubjakivi) pinnal. Mikrovormid. Nt. Vilsandi ja Vaika saarel. Kurisud umbes 1 m laiused (üksikud üle 100 m), lehtri- või lohukujulised karstivormid, mille kaudu pinnavesi neeldub maasisestesse lõhedesse. Levinud Põhja-Eestis, Saaremaal ja Hiiumaal. 10. Tuule geoloogiline tegevus. Tuul kannab liivateri natukese kaupa, kuni need jäävad kuskile kinni või millegi taha. Siis tekivad luited, väiksemad, suuremad, nad kasvavad iga aastaga. Tuul moonutab mitmesuguseid loodus varasid, mis aitavad samuti kaasa pinnamoe laienemisele, mingil määral. Väikseimad kuhjevormid on tuulevirred (orienteeritud valitsevate tuulesuundadega risti). Tuulekanne e
annaabi.ee 
