100 000. Iiripäritolu ameeriklasi on Alaska elanikest 12,7%, Inglise päritolu 10,9%, Norra päritolu 4,3% ja Soti päritolu 3,1%. Kokku kõneleb 5,2% alaskalastest üht osariigi 22 põliskeelest (kohalikus pruugis native languages). Need keeled kuuluvad kahte põhirühma: eskimo- aleuudi ja na-dene keeled. Põhja-Ameerika kahe suurema keeleperekonna kodumaana on Alaskat nimetatud kontinendi ristteeks, kuna on tõendeid, et Põhja-Ameerika asustati Beringi väina kohal asunud maasilla kaudu. Loomad Jääkaru on levinud Põhjapoolkera polaaraladel. Jääkaru on maailma suurim maismaakiskija. Ta sulab täielikult kokku lumise ümbrusega. Karvkatte värvus võib varieeruda valgest kollaseni. Nad on äärmiselt tugevad ning on kiire sammuga võimelised läbima pikki vahemaid. Karu jalatallad on karvaga kaetud, mis annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks. Siberi ehk pruun lemming elab Alaskas. Lemmingud on umbes 13 cm pikad,
Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 6 2.2. Nüüdisinimene: Arvatavasti u 200 tuhat aastat tagasi kujunes Aafrikas uus, tänapäeval ainus hominiidide liik homo sapiens (e nüüdisinimene). Lähis-Ida kaudu jõudsid nüüdisinimesed Aasiasse ja Euroopasse (u 45 tuh a tagasi), asustasid Austraalia ning jõudsid üle Beringi väina kohal oleva maasilla kaudu Põhja-Ameerikasse. Pikka aega eksisteerisid inimese paralleelsed arenguliinid - neanderatallased ja nüüdisinimesed Euraasias üheaegselt. Umbes 30 tuh a tagasi surid neandertaallased teadmata põhjustel järk-järgult välja. Nüüdisinimeste eluviis oli neandertallaste omaga suhteliselt sarnane. Elatuti suurte imetajate küttimisest (mammutid jt suurulukid), tegeleti koriluse ja kalapüügiga. Erinevalt neandertalllastest asustati ka
Suurte maadeavastuste tulemused: Euroopa hakkas avastatud piirkondi koloniseerima. Uutele maadeavastustele järgnes maa paljaks röövimine ja põliselanike tapmine ja orjastamine. Euroopas vähenes tunduvalt vahemeremaade kaubalinnade tähtsus. Tekkisid kaubandus- ja fondibörs.. leidis aset hindade revolutsioon. Avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta. Nt zoloogia , botaanika ja geograafia. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu:50 000 10 000 eKr üle Beringi maasilla, 10 000 e Kr kliima soojenema > merepind kerkima, maismaasild vee alla, hilisemad sisserändajad innuitid Aasiast ca 2500 eKr, Beringi maasilla teooria alles 20. saj.Asteegid: Põhja-Mehhiko, 13. 16. saj., 1325 pealinn Tenochitlan (elanikke kuni 200 000), allutasid teisi hõime, usund: jumalad (päikesejumal), ohverdamine. koolid, kalender, kiri, Euroopasse kakaooad, tomat, tubakas, 1521 hispaanlaste vallutused (Hernan Cortes)maajade linnriigid: linnriik kus olid erinevad seisused.
Joonis 7 (12) 7 2. Suur Järvistu ja inimene Ajalooliselt inimeste seltskondade areng toimus veekogude ääres. Suur Järvistu mängis ja siiani mängib olulist rolli selles regioonis elavate inimeste elus. Regiooni majandus saab mitmekülgselt areneda tänu nende järvede ressursidele. 2.1. Aborigeenid Esimesed Suure Järvistu asunikud tulid sinna ligikaudu 10000 aastat tagasi, läbides maasilla Aasiast. 6000 aastat tagasi nende asunikude järeltulijad leidsid vaske Suure Järvistu lõunakaldal ja hakkasid seda kasutama jahtimises ja kalanduses. 16. sajandil Suure Järvistu regiooni elanikkond oli hinnatud 60000 ja 117000 elanikute vahel. Aborigeenid hõlvasid laiali pillutatuid külasid ja kasvatasid maisi, kabatšokkisid, ubasid ja tubakat. Nad kolisid sellelt maalt üle paari korra põlvkonnas, kui ressursid regioonis olid ammendatud (12). 2.2. Eurooplaste asustus 16
nad on pärit. Mõned arvavad, et koiott on nad mudast kokku mätsinud; teised jälle usuvad, et nad olid merekarbis ja kaaren kutsus nad sealt välja, sest tal oli igav. Arheoloogid aga oletavad, et rahvad saabusid mitme lainena vähemalt 15 000 aastat tagasi ja võib ka olla, et hoopiski varem. Esimesed ameeriklased tulid Aasiast loomakarjade jälgedes jääajal, kui suured liustikud olid tühjaks ammutanud madalamad mered ja jätnud nende asemele kuiva maasilla. Hiljem, kui ilm maakeral soojenes, tekkis silla kohale Beringi väin, millest sai maasild rändavatele loomadele ja neid jälitavatele küttidele. Seega ei sa öelda, et Ameerika avastaja oli kas Kolumbus, viikingid või hiinlased, avastajateks võib pidada hoopis Aasia põlisasukaid. (Joonis 6.) (Põlisameeriklased 1997:6-7). Oma töö ehitan üles väga lihtsal skeemil, nimelt jagan sisuteksti kahte ossa: taustaks ja Ameerika avastamiseks, need jagunevad omakord Ameerika
annaabi.ee 
