,,Nukitsamees" Kusti ja Iti on metsa maasikale läinud ja ära eksinud. Juba teist korda jõuavad nad suure kivi juurde tagasi. Itil on juba nutt varuks ja ta ei jõua enam käia. Õues on pimedaks läinud ning nad istuvad kivi äärde maha, et korraks jalgu puhata. Iti jääb magama. Ärkab öökulli huikamise peale ja hakkab kartma ning tahab koju. Kusti otsustab, et puhkavad veel natuke, eks siis valges koju lähevad. Kui Iti jäle magama jääb laseb Kusti mõttes tänase päeva vaimusilma eest läbi. Kuidas vanaisa mesilaste
M- the jutt Miina mngis Madisega murul malet, mtiskledes moosisaiadest. Mdus mnusalt mngides mni minut, misjrel Miina Madise mtted mngult minema meelitas. Miina marrsis Madisega metsa maasikale. Mnusa mminaga meisterdasid mlemad maasikates maitsva metsmaasika moosi. Madis mugis Miinaga magusaid moosisaiu, mis maitsesid mnikord miskiprast mango maitseliselt. Mni minut mugimist, misjrel mlemad mnusa muigega musta maasturisse marssisid. Maasturis mngisid mudilased mnguasjadega, mis mlemale meeldisid. Mnguasjadega mngides mdusid minutid meeletu mhinaga. Mngimine muutus mudilastele mttetuks, misjrel mlemad meelsasti magusaid moosisaiu mnuga mugima marssisid.
M tähe jutt Madis mugis mammi maasturil meesaia . Madise mammi maksis marketis madisele meeldinud meeneid . Madis mõkerdas maasturi meega mustaks . Moekas mammi marssis maasturisse . Mammi mühatas mustusele . Mindi maasturiga maale . Maal mammi mustuse maasturist minema meelitas . Madis mängis mõned minutid mänguasjadega , mis mammi marketist muretses . Maal meeldis madisele mammi mehe Marguse merisiga .Mammi , mees Margus marssisid metsa maasikale . Madis mängis meriseaga mõnda aega . Merisiga marssis mõmisedes majja magama . Margus , mammi marssisid mõmisedes metsast majja . Madis moosis mammit moosi meisterdama . Mammi meisterdas maasikatest magusa moosi . Margus , Madis , Mammi mugisid meelalt moosisaiu .
Draakoni maasika reklaam 1.Reklamitud on draakoni maasika maitselisi närimiskomme/nätsukomme. Draakon tuleb kaadrisse, näeb maasikat, mis ta arvab, et on küpse, lähemal vaatlusel selgub, et ei ole, draakon pahandab. Ta keerab maasika toore külje päikese pole ja hakkab koos maasikaga päikest võtma. Paari sekundi pärast, vaatab draakon, et maasika teine külg on ka küpseks saanud, tegelikult on maasikas lihtsalt algasendisse tagasi vajunud, draakon vihastab. Ta keerab maasikale mitukümmend tiiru peale, roheline külg jääb päikese poole, ta laseb ettevaatlikult maasikast lahti, vaatab ja siis kerib maasikas end siia ja tänna visates lahti, draakon saab pihta, vihastab, sülgab tuld ja niimoodi kogemata küpsetab maasika rohelise poole ära. Nüüd on draakon rõõmus ja hüppab ning sööb maasika ära. Lõpus näidatakse draakoni kommi pakke ja öeldakse lõpp sõnad. Reklaam on minu arvates mõeldud eelkõige
seotud ebasoodsa majandusliku olukorra, bioloogiliste tegurite, suutmatusega toitu neelata ja vähese toitainete tarvitamisega ning mida tõendab toidu tarvitamine soovitavast päevasest kogusest vähem, madal lihastoonus ja kehakaalu langus. 2. 5. Kas arstlik plaan on reaalne? Miks? Arsti plaanile lisaks Teavitaks patsienti suitsetamise kahjulikusest. Teeks vastavad vereproovid. Kompuutertomograafia ja röntgen 6. Mati Maasikale on määratud Sol. heparini 4000 ühikut s/c 2x/die. Kättesaadav ravim on sellises doosis (vt joonis) Mitu ml ravimit saab patsient? Kirjuta lahti arvutuskäik. 4000IU = 4/5 olemasolevast 1ml 5000IU, 1ml-1/5ml=0,8ml 7. Millised on kaks kõige levinumat bronhodilataatorite kõrvaltoimet? Kõige levinumad bronhodilataatorite kõrvaltoimed on tahhükardia ja hüpertensioon. 8. Nimeta kolm õendustegevust, mis parandavad patsiendi hapnikuvarustatust.
teadaolevad antioksüdandid, kaitseb see keharakke vabade radikaalide kahjustuse eest. Lisaks on maasikad kalorivaesed ja annavad ainult 34 kalorit 100 grammi marjade kohta. Marjades leidub C- ja A-vitamiine ning samal ajal ka olulisi ained, nagu fosfor, raud, kaalium ja kaltsium, mis leevendavad kõrgvererõhust tingitud probleeme. Lisaks mõjub maasikate söömine hästi seedimisele ja aitab jämesoolevaevuste puhul. Nii nagu muudele värskelt kaubastatavatele aiaviljadele on ka maasikale kehtestatud kindlad kvaliteedi ja suurusnõuded ehk standardid. Maasikad peavad olema terved(vigastuseta), puhtad, kuid mitte pestud, värske välimusega, koos närtsimata õietupe ja lühikese viljavarre osaga. Marjad tuleb võimalikult kiiresti põllult jahedasse (+2 kuni +8 ) kraadi ruumi vedada, sest nii aeglustub nende riknemine. Madalamal temperatuuril (+2) säilivad maasikad 4 korda kauem, kui temperatuuril +20.Kui jahutuskoht asub kaugel, siis peaks lagedal maasikapõllul
Valik, millist taimekaitset rakendada sõltub suuresti kasvatatavast kultuurist, eesmärgist (kas söödaks, toiduks või tööstuslikuks tooraineks), saagi suurusest. Mida suuremat saaki on planeeritud ja loodetakse saada, seda efektiivsem peab olema taimekaitse. Selle taimekaitse kursuseprojektis kirjutan lähemalt erinevatest võimalikest tõrjevõtetest ning koostan keemilise tõrje tabeli talinisule, kartulile, porgandile ja maasikale. 2. Ennetavad tõrjevõtted Kõige tähtsam ennetatavaks tõrjevõteteks on eelnev mullaharimine.Kui mulda pole korralikult haritud või on mullaharimistööd üldse jäänud eelnevalt tegemata, siis võib see üsnagi kahjulikult mõjuda saagile. Samuti suureneb kulu ka herbitsiidide ja fungitsiidide koha pealt. Üks olulisi aspekte on ka kindlasti see, et seeme peab olema puhas umrohtudest ning kindlasti ka haigustele vastupidav. Umbrohtumist ärahoidvatest abinõudest on tähtsamad:
Vegetatsiooniperioodi esimesel poolel kasutatakse lämmastikku sisaldavaid, teisel poolel rohkem P-K- väetisi. Näiteks porgandit võiks kasvuaegselt väetada 1-2 korda normiga kuni 30 kg/ha lämmastikku. Juureväline väetamine - taime maapealseid osasid pritsitakse väga nõrga väetiselahusega. Mõjub kiiresti ja aitab efektiivselt puudushaiguste vastu. Säästab keskkonda (mulda satub väetist väga vähe). Näiteks söögipeedile antakse 1...2% booriväetist booripuuduse vältimiseks. Maasikale antakse 0,3% Phosfiku lahust (sisaldab fosforit PO3-na ning mikroelemente (B 0.01%, Mn 0.02% ja Zn 0.01%). Väetamine tilkkastmissüsteemi abil Eelduseks on, et väetis peab olema täielikult vees lahustuv (osaliselt lahustuvad väetised tekitavad ummistusi). Lämmastikväetise segamisel kastmisvette peab olema kindel, et vesi ei sisaldaks liialt kaltsium- ja magneesiumkarbonaati (kare vesi) moodustuvad soolad, mis ummistavad kastmissüsteemi
,,Karumõmmi unelaul'' Sõnad Heljo Mänd Viis Eino Tamberg Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm, magama siis jääd, jääd. nutab karujõmm. Kui sa laulad, oled pai, Olen hirmus unine, siis su memm toob maasikaid. mõmm-mõmm, mõmm-mõmm, mõmm. Kui sa laulad, oled pai, Minu memm läks maasikale, siis su taat toob vaarikaid, minu taat läks vaarikale, summ-summ, summ-summ, kes küll laulaks ää-äh, ää-äh, ütles mesimumm. magama nüüd jää, jää. Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm, Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm, laulab karujõmm. nutab karujõmm. Ää-äh, ää-äh, magama nüüd jään.
annaabi.ee 
