Seismelisi lained on kahte moodi: 1. Pikilained- levivad kiiresti 2. Ristlained- liiguvad 7km/s, ei läbi vahevööd Kui maavärin toimub ookeanipõhjas, siis võib sellega kaasneda hiidlaineid, ehk tsunami. Maavärinaid mõõdetakse seismograafiga magnituudides (Richteri skaalal). Varem mõõdeti maavärinaid pallides (Mercalli skaalal). Maavärinad esinevad laamade kokkupuute aladel. Vulkaan on laavat purskav tulemägi. Magma on maasees tulivedel kivimi mass. Laava on maapinnal või kivimilõhedes hangunud magma. Kuulsamad vulkaanid on: Etna, Vesuuvi, St. Helena. Vulkaanid jaotatakse: 1. kilpvulkaanid (katab maad kilbina) 2. kihtvulkaanid (moodustab koonuse) Vulkaanide jaotus: 1. aktiivsed vulkaanid 2. passiivsed vulkaanid 3. kustunud vulkaanid Vulkaanilise tegevusega kaasnevad nähtused: 1. Kuumaveeallikad 2. Geisrid
See võib ollavastavalt pindmine (sademete äravool), maasisene ehk vaheäravool või põhjavee äravool. Pindmise äravoolu seda osa, mis vahetult pärast allalangemist suubub pinnaveekogusse, nim. otseäravooluks. Nagu on teada, siis inimene vajab eluks magedatvett. Kuid mageveevarud vähenevad aasta-aastalt. Näiteks Ameerikas asuv maailma suurim fossiilne põhjaveeala on vähenenud veeranid võrra ning kardetakse selle ammendumist. Põhjaveevarud on veevarud mis paiknevad maasees. Enamasti on see vesi mage. Põhjaveevarud aina vähenevad ning suureks probleemideks on see Lõunariikides. Mis on heitvesi, kuidas tekib? Heitvesi on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi. Enamasti on heitvee omadused algselt kasutatud vee omadest halvemad, harvem loodusesse lastud heitvee omadused samad mis esialgsel veel. Olmes ja tööstuses kasutatud heitvett nimetatakse enamasti reoveeks. Igal aastal lastakse laevade poolt Läänemerre 460
· Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. · Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. · Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. · Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. · Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. · Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht maasees. · Rekultiveerimine uuesti kasutuskõlblikuks muutmine, toimub pärast maavara kaevandamise lõpetamist maapealsest kaevandusest. · Magnituud Richteri skaala ühik, mis näitab maavärina tugevust. 2. Mandrilise ja Ookeanilise maakoore võrdlus: Mandriline maakoor Ookeniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt) 3. Kuidas tekib juurde maakoort?
Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht maasees. Rekultiveerimine uuesti kasutuskõlblikuks muutmine, toimub pärast maavara kaevandamise lõpetamist maapealsest kaevandusest. Magnituud Richteri skaala ühik, mis näitab maavärina tugevust Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Ulatus 5-75 km -10 km Tihedus 2,7 g/cm3 3,0 g/cm3 Kivimid graniit, basalt, settekivimid basalt, setendid Temp 0-600C 0-600C
Al kerge, nõrk, ei korrodeeru, valm boksiidist. Omadused: ... Al tek peale tihe oksiid, mis tak edasist korrosiooni, võib toim galvaaniline kor, maa sees ei ole Al püsiv. Al on püsiv kk-s, mille pH= 4,5-8,5, kui pind on puhas ja lahuses pole raskemetalle. Kor takist: pinna viimistlus; meh hõõrumine; keem puhast; el keem; pinna katmine. Cu on hea püsivusega kk-s. vasesulamid sisaldavad üle 50% Cu. Korrosioonikindlus 1. Välis kk-s vaske väh 80%, 2. Vees sama. 3. Maasees on Cu püsiv, kui seal ei ole tuhka.. kokkupuutel teiste metallidega, vaadata galvaaniel teket. Cu eh materjalina: torud, profiilitooted, traat. Liitmine jootmise, neetimise, keevituse teel. Pinna käsitlemine: kiir oks kihi teket või patineeritakse; email, värv, lakk, keem töötl, on võimal muuta värvus siniseks, halliks, roh, pruun; nikeldamine, kroomimine. Kõvasulamid saad keraamiliste materjalide lisamisel. Ei kaota om temp tõustes. Bituumen ja tõrv omadused: 1
kuhu putuktoidulistel lindudel raske juurde pääseda. Karihiired toovad kasu süües suurel hulgal kahjurputukaid. Neil on hambad ühesuguse ehitusegasaaki aab nendega hhaarata ja mõnevõrra peenestada kuid päris peeneks ei saa see on putuktoidulistele iseloomulik. Kõigil putuktoidulistel on peaaju suured poolkerad nõrgalt arenenud ja ilma käärudeta. Seetõttu tekivad neil tingreleksid halvati ja väga aeglaselt. * mutt elab maasees enda uuristatud käikudes. Eriti palju mutte on niitudel põldudel metsaservadel, aedades ja juurviljaaedades. Muti kehaehitus on täieliklt kohastnud elkskäikudes ja nende uuristamiseks. Tema keha on kompaktne ja silinderja kujuga pea ilma kõrvalestadeta esijäsemed lühikesed kuid suure ja laia võimsate küünistega varustatd kämblaga. Muti silmad on alaarenenud. Loom otsib toitu hästi arenenud haistmise ja kompimise abil. Muti karvkatte on lühike ja sametjas. Mutt tegutseb
Pommitajatest tulistati pardakahuritega ning heideti erineva tugevusega pomme. Väiksemaid auke tekitanud pardakahurid, tekitasid pinnasesse umbes poole meetri suurusi lehtreid. Võimsamate laengutega pommid, aga tekitasid pinnasesse üle 12 m läbimõõduga lehtreid. Polügoni oli ehitatud mitmeid immiteeritud sõjaväeobjekte (lennuväljasid, maju, jms). Imiteeritud lennuvälja alust maad oli üritatud künda ning sellega seoses oli tekitatud pinnasele mitmesuguseid kahjustusi. Igalpool maasees ja peal leidub metallijäätmeid, mille kogumassi või arvu on võimatu ennustada. Polügoni pommitati õhust, keskmiselt 5 korda nädalas. Utsali polügoni reostus pole niihästi kaardistatud, kui teiste meie sõjaväebaaside reostus. Kuid 1993. aasta jooksul kaardistati kokku 33 reostuskollet. Naftaproduktidega läbiimbunud pinnast oli kokku 600 m2 pindalal. Kemikaale leiti pinnasest 1,5 t ning jäätmetega tihedalt reostatud ala pindalaks määrati 0,18 ha. Potensiaalseks ohuks
· Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. · Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. · Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. · Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. · Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht maasees. · Rekultiveerimine uuesti kasutuskõlblikuks muutmine, toimub pärast maavara kaevandamise lõpetamist maapealsest kaevandusest. · Infiltratsioon vee imbumine põhjavette · Lessiveerumine ülemistest kihtidest uhutakse savi allapoole · Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
kindlad peremeesliigid Kirbud täismoondega, tiibateta, hüppavad hästi. Valmikud imevad soojavereliste loomade verd, kehakuju kohane karvastikus pugemiseks.vastne usja kujuga, elavad pesa või elamuprahis, söövad kõdu. 68. Termiidid võrdsete tiibadega, ühiselulised, igas peres üks sigiv, tiibadest loobunud eman ja isane. Palju mõlemast soost suguvõimetuid, mitmes suuruses töölised ja sõdurid. Ainult maismaal, vaegmoondega, taimtoidulised, pesa maasees, kuhik maapinnal, Eestis pole. Kiletiivalised - Kahe õhukese tiivapaariga, tagatiivad väiksemad, täismoone, vastsed erineva kujuga. 3 alamseltsi: pidevkehalised rindmik ja tagakeha kokku kasvanud, vastne taimtoiduline, munetilised vastsed parasitoidid, emased pistavad oma munad peremeesputuka kehasse, vahel isegi munasse, üksikuid liike ka magevees. Astlalised kuuluvad sipelgad, mesilased, herilased, kellel on kujunenud ühiselu suurte peredena. Ainult
annaabi.ee 
