liikide arv; 30. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse, kõrguse ning sügavuse gradiendil; 31. Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid poolsaare efekt, lahe efekt, massiefekt, Küürselg-kõver (hump- backed curve); 32. Liikide arvu ja pindala seos; 33. Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur) ja keskkonna heterogeensusega; 34. Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel; 35. Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid; 36. Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse-diversiteedi kõverate abil, kõver kui koosluse ,,sõrmejälg"; 37. Diversiteedi kaks komponenti liigirikkus ja ühtlus; 38. Diversiteediindeksid: Simpsoni indeks (ehk dominantsuse indeks), Gini indeks, Simpsoni indeksi pöördväärtus,
mereline kliima. Kontinentaalses kliimas suured temperatuuri kõikumised, mida enamus liike ei talu. Keskkonna ruumiline heterogeensus Mida muutlikum keskkond, seda rohkem liike seda asustab. Vees (homogeenne) kõikidel ühesugused tingimused, põõsal (heterogeenne) võimalusi palju. Küürselg-kõverad liikide arv on suurim keskmise ja madala produktiivsuse juures. (Produktiivsust mõõdetakse biomassiga) 36. Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel; Sessoonses kliimas ka elu sessoonne. Nt talvel eestis vähem linde kui suvel. Van der Maareli karuselli mudel mõne aastaste kõikumistega taimeliik tuleb ja siis jälle läheb. 37. Liigilise mitmekesisuse muutused koosluste suktsessiooni käigus (primaarne ja sekundaarne suktsessioon; konspekt); Primaarne suktsessioon kestab mõnisada kuni mõnituhat aastat. Alustatakse tühja koha pealt. Sekundaarne suktsessioon kõik sõltub objektist
Evaporatsioon aurumine Transpiratsioon - vee liikumine mullast läbi lehtede atmosfääri · Kontinentaalsus, mis võib olla kohati suhteliselt sõltumatu kliima keskmisest temperatuurist. Mida suurem on kontinentaalsus (suur temperatuuri erinevus), seda vähem liike on sinna kohastunud. · Heterogeensus (sünonüüm varieeruvusega) - kui keskkond on vaheldusrikas, siis elab seal rohkem liike 34. Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel; · Sesoonsed muutused (aastaajalised) olulised eelkõige seal, kus aastaajad on olemas, kus näiteks kliima oluliselt muutub mingi aastaaja jooksul. Metsades on varaseim sinilille ja ülase aspekt. · Lühiajalised (mõneaastased ) muutused Van der Maareli karusselli hüpotees. Taimed on justkui lapsed, kes sõidavad lõbustuspargis karusselliga, mis kogu aeg töötab. Mõned ootavad paremat aastat, söövad jäätist. 35
Kui keskkond on vaheldusrikas, siis elab seal rohkem liike. 37.Liigilise mitmekesisuse seos ökosüsteemidee produktiivsusega globaalses ja lokaalses skaalas (näited). Parkgrass'i väetuskatse, Küürselg-kõver (hump-backed curve; konspekt); Grime kõver - küürselgkõver ehk hump-backed curve. Küür- diversiteet on seotud produktiivsusega nii, et max on mingi keskmise või väikese produktiivsuse korral 38.Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel, kumulatiivne liigirikkus (konspekt); 1. Sesoonsed (aastaajalised) muutused - diversiteedis on olulised eelkõige seal, kus need aastaajad olemas on, kus kliima või mingi muu jama oluliselt muutub mingi aastaaja jooksul. Metsades on varaseim sinilille ja ülase aspekt. 2. Lühiajalised (mõneaastased) muutused. Van der Maareli karusselli hüpotees. Taimed on justkui lapsed, kes lõbustuspargis karusselliga sõidavad, mis kogu aeg töötab. Mõned, kes ootavad paremat
Aurumine seda suurem mida rohkem vett ja soojust. Transpiratsioon suurem, mida rohkem vett, taimi ja soojust. (Kõrbes evaporat. väike, sest vett vähe ja ka transpir. väike, sest vähe taimi.) Keskkonna heterogeensus ökosüst. sisene varieeruvus, igaüks võib leida oma. Taimkate loob ruumi heterotroofidele. Taimkate heterogeensus seotud loomade, taimede, kalade liigirikkusega (positiivselt). 36. Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel; · Sessoonsed muudatused diversiteedis aastaajad; liikide rände arvelt liikide diversiteet muutub; aspektid näilised diversiteedi vaheldumised erinevad liigid elavad aktiivselt erinevatel ajaperioodidel; · Lühiajalised muutused (mõneaastased) van der Maareli karusselli hüpotees biokoosluses on taimed justkui lapsed karusellil, kus kõik tahavad karusellile, kuid pidevalt seal olla ei suuda (väsivad)
annaabi.ee 
