Horisontaalikülge tõmmatud lühikesed ristjooned, nn. nõlvajooned, osutavad veevoolu suunda ja võimaldavad eristada küngast lohust. Mida tihedamini on horisontaalid, seda järsem on nõlv. Horisontaalid juurde kirjutatakse kaardil nende kõrgus meetrites üle merepinna. Põhi on kaardil harilikult ülal, lõuna all, erandjuhul märgitakse põhjasuund noolega. Veevoolu suund märgitakse samuti noolega. Kõrgusjoonte abil kujutatakse erinevaid maapinnavorme ja näidatakse nende suhtelist kõrgust. Kõrgusjoonte tähendust on lihtne selgitada kihilise tordiga. Kui nt. 3-kihilise pulmatordi ühepaksused rattad asetada üksteise peale, siis sünnib kolme joonega mägi. Kaardil kujutatakse maapinnavorme ja nende kõrgust täpselt samal põhimõttel, kuigi nii sümmeetrilisi mägesid metsast ei leia, tegelikud vormid on märksa keerulisemad. Tavaliselt tähendab joonte vahe orienteerumiskaardil 5 või 2,5 meetrist kõrgust. Kõrgusjoonte vahe
Nad elavad metsas, soos või koobastes. Neid vanapaganaid võidakse peljata kui eksitajaid, kuid sageli saavad nad külarahvaga hästi läbi. Vanapaganatel käiakse külas (pulmas, ristsetel, katsikutel), vahel imetab mõni taluperenaine Vanapagana last. Vanapagana pidudel on uhke toidulaud, seal ei tohi risti ette lüüa ega ristiusu palveid lugeda, sest muidu muudab peremees toidu sõnnikuks. Teinekord on Vanapagan kosmogooniline tegelane, kes on tekitanud suuri maapinnavorme (mägesid, järvi), kandnud kokku suuri kive, puistanud neid laiali või visanud kivirahnu ühest kohast teise (sageli sihtides kirikutorni). Tema kõrval võib olla teine tegelane, keda nimetatakse vanaisaks, jumalaks jne. Kosmilise rolli tõttu on Vanapaganas nähtud triksterit, kes on "ennemuistsel ajal jätkanud suurt loomistööd ja kellel on seetõttu selgeid kultuurikangelase tunnuseid". Vanapagana ettevõetud tööd jäävad alati pooleli (nt linnade või sildade ehitamine)
Keskkonnasemioosi kontekstis on oluline Ch. S. Peirce'i arusaam sellest, kuidas (dünaamiline) objekt initsieerib või motiveerib semioosi. Semioositüüpide jaotus James J. Gibsoni ,,võimaldused" affordancies kirjeldab, kuidas keskkonna omadused teevad võimalikuks teatavad tegevused ja tähenduste omistamise, näiteks maapind võimaldab organismile tuge, pinnavormid nagu nõlvad ja astangud juhivad liikumist, õõnsus maapinnas või puutüves omandab tähenduse peidupaigana jne. Tajuda maapinnavorme, tähendab tajuda nende võimalusi (radikaalne hüpotees, kuna sisaldab väidet, et keskkonnaelementide ,,väärtust" ja ,,tähendusi" on võimalik vahetult tajuda" mandri-Euroopa semiootikaga vastuolus) Semiootilised võimaldused keskkonnaelemendid, millel on omadus toimida keskkonnamärkide objektidena: eri koosluste piirialad, loomade rajad maastikus, veekogud, ajalised sündmused (mussoonvihmad, metsatulekahjud, lume sulamine jt). Keskkonnasemioos ebapiisavalt kirjeldatud valdkond
46. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos "Kalevipoeg"? 12,5% värssidest tuletatud eesti rahvalauludest 80-90% eepose motiividest folkloorist, sellest 75% eesti folkloorist Kalevipoeg regilauludes laulutüübis ,,Suisa suud" vägivaldne ligitikkuja Kalevi(ne) mitmes laulutüübis nagu ,,Osmi haigus", ,,Kulla põletamine", ,,Hobusemäng" jpt esileküündivad isikud, ülikud Hiiupärimus (77 erinevat süzeed) Kalevipoeg kui maapinnavorme muutev hiid (vrd germaani rahvaste hiiulood) Kalevipoeg muinasjuttudes, nt ,,Vastaseotsija" - vägilane 47. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose "Kalevipoeg" koostajad seda teost kokku seades? 48. Kirjelda (rahvalikule) hiiupärimusele omaseid süzeesid ja motiive. o Kiviviskamine o Kivide, maa kandmine, ehitamine, sängid o Jalajäljed järvede, jõgede tekitamine, kivistised o Niitmine o Kündmine, hobuse surm
Kosmiline veski on tuntud ka Skandinaavia mütoloogias – mis seletaks ka Sampo kui veski tähendust arvestades Soome geograafilist asukohta. 46. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos “Kalevipoeg”? Eepose põhiosa motiividest (80-90%) on tuletatud folkloorist, millest omakorda vähemalt kolmveerand eesti oma folkloorist, 12,5% värssidest on tuletatud eesti rahvalauludest. N: esineb Kalevipoeg paljudes regilauludes, hiiupärimuses (Kalevipoeg kui maapinnavorme muutev hiid) ning ka muinasjuttudes. Müütilises geograafias on kasutatud reaalseid Eesti paiku ning ka põhinetud eestlaste vabadusvõitlusele 13. sajandil. Palju inspiratsiooni Kalevalast. Esineb ainult ühes laulus „Suisa suud“, Kalevi(ne) kuju(esileküündivad ülikud, isikud) aga mitmes laulutüübis „Kulla põlemine“, „Hobusemäng“ jpt. Hiiupärimuses Kalevipoeg kui pinnavorme muutev hiid. Ka muinasjuttudes olemas vägilasena. 47
Eesti suurim ja vanim, Neugrundi kraater, asub Osmussaare ligiduses meres. Hiljem lisandusid geogeensed mõjutused, näiteks mandrijää liikumine, tuul, vesi, raskusjõud. Nii on tekkinud voored, moreenid, oosid, tuule mõjul luited, vee toimel kaldajärsakud, pangad, ürgorud. Raskusjõud on tekitanud rusukuhikuid. Biogeensed ehk elutekkelised on kas taimestikust (sood) või loomastikust (sipelgate kuhilpesad) tekkinud pinnavormid. Viimastel aastatuhandetel on maapinnavorme muutnud ja kujundanud ka inimeste tegevus (linnamäed, puistangud, karjäärid, teetammid jms). --- 24 Madalaim piirkond, Lääne-Eesti, jääb enamasti kõrgusvahemikku 0 - 50 meetrit üle merepinna. Kõrgemad künkad asuvad Kagu-Eestis, Eesti kõrgeim tipp Suur Munamägi ulatub 318 m üle merepinna. Maastikulist mitmekesisust suurendavad mitmed ürgorud ja järvenõod (Rõuge, Piusa, Viljandi jt). ((Foto: Lääne-Eesti madalik matsalu rahuuspargis
annaabi.ee 
