kujunemisele. Muutused mõisamajanduses 19.sajandil: · Mõisnike väljaminkud suurenesid, hakkati ehitama toretsevaid häärbereid, parke, abihooneid ja mõisnike toidulauale ilmusid järjest kallimad ja mitmekesisemad road. · Mõisnikud hakkasid võlgu võtma, et kulusi katta. Püüti tootmist suurendada ning tõsteti koormisi talupoegadele. Mõisnikud mõistsid, et see ei olnud lahendus. · Rohkem tähelepanu hakkati pöörama maaparandamisele, rakendati mitmeväljasüsteem, hakati kasvatma uusi põllukultuure. Uuendati ka viinaköökide sisseseadet. · Viina tootmise oluliseks tooraineks sai kartul, sest see oli tunduvalt odavam. · Mõisnikud mõistsid, et teoorjuslik majandamine pole konkurentsivõimeline, ning vana süsteemi püsima jäämine toob kaasa endaga täieliku laostumise. · Sajandi lõpul hakkati lõpule viima agraarümbrtkorraldusi ja raharendi juurutamist. Tööstus ja linnastumine 19.sajandil:
Nuumveiste kasvatamine andis omakorda sõnnikut põldude väetamiseks. Hakati ehitama mõisahäärbereid, parke, abihooneid. Kasvavate kulutuste katteks hakati võlgu võtma, püüti tootmist suurendada uute mõisapõldude rajamisega talupõldude arvelt ning talupoegade koormiste tõstmisega. 1820ndal aastate viljahindade langus maailmaturul kahandas oluliselt ka mõisnike sissetulekuid ning sundis otsima uusi teid. Rohkem tähelepanu hakati pöörama maaparandamisele, rakendati mitmeväljasüsteemi, hakati kasvatama uusi põllukultuure. Uuendati ka viinaköökide sisseseadet. Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul, mis oli viljast odavam. 1840ndal aastal jõudis kartulikasvatamine ka talupõldudele ja sealt talupoegade toidulauale. Talude iseseisvumine Maa oli jagatud kaheks: talu- ja mõisamaa. Hakati sillutama teed kasumajandusele, kus määravaks said juba turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha olemasolu
Viinatootmis jäägid härgade nuumamiseks, kes viidi Peterburi turule, andisid sõnnikut väetamiseks. Mõisnike väljaminekud suurenesid: hakati ehitama mõisahäärbereid, parke ja abihooneid, kallimad ja mitmekesisemad road, vein ning riietus. Hakati võlgu võtma, püüti tootmist suurendada uute mõisapõldude rajamisega talupõldu arvelt ja talupoegade koormiste tõstmisega. 1820. viljahindade langus, tähelepanu hakati pöörama maaparandamisele, rakendati mitmeväljasüsteem, hakati kasvatama uusi põllukultuure. Viinatootmise tooraineks sai kartul, 1840ndatel jõudis kartulikasvatamine talupõldudele ja sealt talupoegade toidulauale. Pärisorjuse kaotamise järel hakkasid mõisnikud aru saama, et senine teoorjuslik majandamine ei ole konkurentsivõimeline ning vana süsteem võib kaasa tuua laostumise. Nõustuti talupoegadele suuremate vabaduste andmisega, agraarümberkorralduste lõpule viimisega ja raharendi juurutamisega.
1866a. reformiga paika pandud omavalitsus kehtis tsaariaja lõpuni, kogemused oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisele. Majandus ja linnad: Mõisamajandus-19saj algul põhiliseks maj üksuseks mõis-suurmajapidamine talupoegade tasuta tööga. Edenemise aluseks viljatootmine, sissetulekuallikaks viinapõletamine. Mõisnike väljaminekud suurenesid, sissetulekud jäid samadeks, hakkasid võlgu võtma,tõsteti talupoegade koormisi. pöörati tähelepanu maaparandamisele, mitmeväljasüsteemile, uute põllukultuuride kasvatamisele. Uuendati viinaköökide sisseseadet. Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul-viljast odavam. 1840ndatel jõudis kartulikasvatamine ka talupõldudele. Anti talupoegadele suuremad vabadused, viidi lõpule agraarümberkorraldused, juurutati raharent. Talude iseseisvumine-talurahvaseadused: maa jagunes mõisa- ja talumaaks-võis müüa, rentida. Hinna otsustas mõisnik. Kasumajandus-määravaks turusuhted, pakkumise-
kasvatamine andis sõnnikut põldude väetamiseks). Vilja hinnad olid kõrged, ning viina tootmine tulus, mõisnikud hakkasid elama aina uhkemat elu.(elustandardi muutus: uhkemad hooned, kallimad toidud, moodsamad riided) 1820. aastal toimunud viljahindade langus maailmaturul kahandas oluliselt ka mõisike sissetulekuid. Seetõttu hakkati otsima uusi võimalusi heaks sissetulekuks. Tähelepanu hakati pöörama maaparandamisele, rakendati mitmeväljasüsteem, hakati kasvatama uusi põllukultuure, uuendati ka viinaköökide sisse seadet. Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul, mis oli viljast odavam. Pärisorjuse kaotamise järel hakkas järjest rohkem mõisnike arusaama, et senine teoorjuslik majandamine ei ole konkurentsivõimeline, vajati uut süsteemi. Talupoeadele anti rohkem vabadust, agraarümberkorralduste lõpule viimine, raharendi juurutamine. Talude iseseisvumine 19
Venemaa valmistumisega sõjaks. Tööstusettevõtteid hakati rajama ka maale. Nii alustasid Kundas ja Aseris tööd tsemenditehased. 20.saj alguseks oli juba üle 27 000 vabrikutöölise e. Üle 4 korra rohkem kui pool sajandit tagasi. 1. Mõisamajanduse edenemise alugsek sol viljatootmine. Kasvavate kulutuste katteks hakati võlgu võtma. Püüti tootmist suurendada uute mõisapõldude rajamisega talupõldude arvelt ning talupoegade koormiste tõstmisega. Rohkem tähelepanu hakati pöörama maaparandamisele, rakendadi mitmeviljasüsteemi, hakati kasvatama uusi põllukultuure. 2. Hakati ehitama toretsevaid mõisahäärbereid, parke, abihooneid. Mõisnike toidulauale ilmusid järjest kallimad ja mitmekesisemad road, õlle asemel hakati tarbima välismaiseid veine. 3. Talupojad said raha talu ostmiseks eelkõige linakasvatusest. Tervikuna suutsid talu kohe välja osta üksikud talupojad. Enamasti saadi pärisomandiks aastakümnete jooksul mõisnikule võlga makstes. Talude päriseksmüümine
annaabi.ee 
