Paljud kirjutasid, et veebruarirevolutsiooni taga oli saksamaa oma rahadega, kes eraldas seda kõikidele, kes vene võimu kukutamise poolt olid(eriti bolsevikud). 1917 läks võim liberaalidele, moodustati Ajutine Valitsus, Peterburi ja teistesse linnadesse tekkisid nõukogud. AV lubas tagada demokraatlikud vabaduses ja kokku kutsuda Asutava Kogu, mis otsustas Vene edaspidise riigikorralduse. Venemaal kujunes kaksikvõim(pealinnas AV ja Petrogradi Nõukogu, kohalikud maaomavalitsused ja nõukogud) Pärast 1917 veebruarioli venemaa demokraatlik maa, riigis oli puhkemas kõikide sõda kõikide vastu, riik jagunes vaenutsevateks kooslusteks, lagunemisele aitas kaasa enamlaste loosung ,,kogu võim nõukogudele", kuna nõukogud olid tähtajata võimuorganid. 25 okt 1917 enamlased haarasid Petrogradis võimu, sest AV ei toetatud, moodustati Rahvakomissaride Nõukogu eesotsas Leniniga.nõukogu jätkas vana ühiskonna ja riigi hävitamist.
· Tulemus: tsaar loobus troonist, võimule Ajutine Valitsus, Peterburis ja teistes linnades tekkisid Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud, mida edaspidi hakati lihtsalt nõukogudeks nimetama. Selliste võimuorganite kogemus oli saadud juba 1905. aastal. Vanade keisririigi institutsioonide s.t kuberneride, politsei jms oli 1917.aasta märtsis kõikjal halvatud. Kõikjal riigis üritasid juhtimist teostada kohalikud maaomavalitsused ja tekkivad nõukogud, pealinnas aga ajutine Valitsus ja Petrogradi Nõukogu. Nii kujunes Venemaal kaksikvõim. Nõukogude tegevust juhtisid esialgu mõõdukad vasakpoolsed: mensevikud ja esseerid. Vaatamata parteidevahelistele lahkhelidele üritasid nii kadetid, mensevikud kui ka esseerid saavutada üht eesmärki luua demokraatlik Vene vabariik.
B) ametisse pandi ajutine valitsus c) 2. märts poliitiline amnestia erakondade tegutsemisvabadust C) 3. märtsil Nikolai loobub troonist ja tunnistab Ajutise Valitsuse tegevust Rahvas ei olnud Ajutise Valitsuse tegevusega rahul kuna jätkus sõda, nälg ja ühiskonna klasside erinevused süvenesid veelgi enam, levis tööpuudus, talupoegadel polnud oma maad. Linnades tekkisid Soldatite ja Saadikute nõukogud, kõikjal maakondades üritasid võimu teostada maaomavalitsused. Nõukogude tegevust juhtisid algselt mõõdukad vasakpoolsed e sotsiaaldemokraadid e mensevikud .- eesmärgiks oli luua demokraatlik Vene vabariik. Vene ühiskonna struktuur ei sobinud liberaal-demokraatiaga ja selle areng peatus ühiskond polnud veel välja kuj ja polnud õigeid arusaamu. Revolutsioon arenes edasi lagunemisprotsessiks riik jagunes omavahel vaenutsevateks osadeks, riigis oli puhkemas sõda kõigi vastu sellele aitasid kaasa vasakäärmuslased e bolsevikud e
Riigi osa kohaliku poliitika kujundamisel, vahendite jagamisel ja teenuste osutamisel on väga suur. Omavalitsused on ennekõike asumipõhised. Autonoomse omavalitsussüsteemi puhul on keskvõimu ja kohaliku avaliku võimu valdkonnad eraldatud ning riik on suurema osa avalikke teenuseid ja ülesandeid delegeerinud kohalikule tasandile. Omavalitsused on oma poliitika ja maksubaasi kujundamisel suhteliselt vabad. Maaomavalitsused on tihti mitte traditsioonilise kogukonna (asumi), vaid pigem kodanike loomuliku kommunikatsiooni ja teenuspiirkondade põhised. Reformide stiilid Euroopas 1970. aastatest alates toimunud omavalitsusreformid võib levinuma reformide tüpoloogia kohaselt jagada ühelt poolt struktuuri ja protsessi ning teisalt poliitika ja halduse reformideks (tabel 1) (Caulfield, Larsen 2002).
· valla täiskogu asemel hakkas valla volikogu moodustamine toimuma nüüd üldise demokraatliku valimise korras ja valla hingekiri kaotas oma tähenduse. Mõisamaad lülitati valla haldusterritooriumi koosseisu. · loodi õiguslik alus alevite kui iseseisvate KOV üksuste asutamisele ja korraldusele; demokratiseeriti linnaomavalitsuse korraldus. 1918: Saksa okupatsioonivõimud asendavad maaomavalitsused Kreis-Amt'idega, linna ja vallaomavalitsusi kasutatakse üksnes rahvalt maksude ja toidumoona võtmise ning okupatsioonivõimude käskude edastamise eesmärgil. 1918-20. a Vabadussõda: KOV-d ilmutavad suurt algatusvõimet 1919: lõpetatakse vallakohtute tegevus senisel kujul, nende ülesanded pannaks osalt rahukohtunikele ja rahukogudele. 1920. a: EV PS (7. ptk: "Omavalitsusest). "Omavalitsuste kaudu teostab valitsemist kohapeal
maaomavalitsuse sünnipäev] - valla täiskogu asemel hakkas valla volikogu moodustamine toimuma nüüd üldise demokraatliku valimise korras ja valla hingekiri kaotas oma tähenduse. Mõisamaad lülitati valla haldusterritooriumi koosseisu. · 1917: loodi õiguslik alus alevite kui iseseisvate KOV üksuste asutamisele ja korraldusele; demokratiseeriti linnaomavalitsuse korraldus. · 1917. a detsember: enamlased katkestavad maaomavalitsuste tegevuse · 1918: Saksa okupatsioonivõimud asendavad maaomavalitsused Kreis-Amt'idega, linna ja vallaomavalitsusi kasutatakse üksnes rahvalt maksude ja toidumoona võtmise ning okupatsioonivõimude käskude edastamise eesmärgil. · 1918-20. a Vabadussõda: KOV-d ilmutavad suurt algatusvõimet, kutsudes ellu rahvuslikke väeosi, viies läbi mobilisatsiooni, hoolitsedes sõjaväe varustamise ja rahva toitlustamise eest, korraldades küüte ning vedusid jne.
annaabi.ee 
