PERAKÜLA Peraküla rannikuala on üks omapärasemaid ja eriilmelisemaid piirkondi Eestis, selle säilitamiseks ja ka eksponeerimiseks on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) moodustanud Eesti loodepoolseimat maanurka hõlmava Nõva puhkeala. Peraküla on fenomen selle poolest, et selle 17 elanikku suudavad mitu korda aastas kohale meelitada ja ka sõbralikult vastu võtta tuhandeid külalisi. Surfilaagrid ja simmanid on kaubamärgid, mis teevad kadedaks nii lähedal kui ka kaugel. Lisaks veel Peraküla Teater. MTÜ Peraküla Teater on loodud kohalike elanike vaba aja sisustamiseks kultuuriliste ürituste korraldamisega, traditsioonide jätkamiseks ja noorte vaba aja sisustamiseks erinevate tegevustega
PAGANAMAA Paganamaaks on hakatud kutsuma Krabi külast lõunasse jäävat ning Lätimaaga piirnevat maanurka ürgse Piirioru veerul. 1962. aastal võeti looduskaitse alla järvedeahelik. Paganamaa nimetus on tulnud sellest, et nalja armastav rahva seletas silmapaistvate pinnavormide teket Vanapagana seiklustega. Siiski on kurjad keeled omal ajal väitnud, et seal elanud ka salapiirituse vedajad hobusevargad, kes oma paganlike ettevõtmistega piirkonna ristinud. Paganamaa maastikukaitseala, https://et.wikipedia.org/wiki/Paganamaa Inimene on sealkandis elanud juba õige muistsetel aegadel
Maroko Maroko on Vahemere äärne kuningriik, kus valitseb enamasti ka vahemereline kliima. Maroko asub Põhja-Aafrikas. Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Seda on raske pidada Aafrika riigiks, pigem on tegu tüüpilise vahemerelise araabia riigiga. Tema araabiakeelne nimetus al- Maghreb al-Aqsa tähendab kauget maanurka läänes, kus päike loojub. Maroko pealinn on Rabat, rahaühik on dirham (MAD) ja riigikeeleks araabia. Ajavööndina on seal maailma aeg (GMT). Maroko peamiseks usundiks on islam, vähesel määral leidub ka kristlust ja judaismi. Riigikorraks on põhiseaduslik monarhia ja ta on iseseisev riik. Tänapäeval on Maroko üpris tsiviliseeritud riik, kes üritab võimalikult rohkem arendada koostööd Euroopa Liiduga.
haridust omandada. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. a koos oma ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. Kaasa võttis ta Ignatsi Jaagu (Kambjast) ja Pakri Hansu Jüri (Harju-Madiselt), kes näitasid oma lugemisoskust kuningas Karl XI-le ja said temalt kumbki autasuks ühe kuldtukati. 1687. aastal otsustas kindralkuberner J.J.Hastfer, et koolid tuleb rajada igasse maanurka. Samal aastal võttis Liivimaa maapäev vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda taluragvakool ning seada ametisse koolmeister. 1688. aastal oli Eestis juba 50 kooli üle Eesti, edaspidi kasvas koolide arv peamiselt koolmeistrite seminari kasvandike poolt väljaõpetatud võimekate õpilaste arvel. Lõhidalt võib öelda, et Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus.
erapihis. abivahenditeks patuga võitluseks olid spetsiaalsed abiraamatud, mis sisaldasid loetelusid eksimustest ja karistustest. Askeetliku elu kõrval õitses iiri keldi kloostrites väga kõrgetasemeline hariduselu nii ladina kui ka kreekakeelne, mis annab tunnistust sellest, et neil oli olemas side esimeste kristlike sajandite kirikliku pärandiga. Iiri keldi kloostrikirik oli ida kiriku kloostritelt omandanud käsitluse et kodukohast ja oma kloostrist lahkumine ning kõrvalisse maanurka elama asumine oli kõrgeim väljendus askeetlikust elust ja meeleparandusest. Kodukohast lahkumine oli kulgev tegevus mille lõpp ja õnnestumine olenes Jumala tahtest. Iiri keldi munkade vanad palved oma sügavuse elu ja looduslähedusega on tänaseni kristlaste hulgas populaarsed. P. Bonifatius - Algselt Sakside apostel Winfrid, kes pühitseti 722. aastal piiskopiks ning Paavst Gregorious andis talle nim Bonifatius. 8
Hirveema vastu, et nemad ei hakka! Saigi lapsed. Viis nad Issõk-Kuli äärde. Pani nad sinna elama: elage siin 1000 aastat. Siiski hakkasid inimesed maraleid küttima, nende sarvadega kaubitsema. Maralid põgenesid. Marali ema öelnud, et ta ei tule iialgi tagasi". Ühel päeval oli vanaisa tütremees Orozkuliga metsas (too oli metsavaht), kus nad vedasid männipalke. Üks palk pääses veerema. Samal momendil nägi Momun hirveema, mis tähendas tema meelest: hirved oli siia maanurka tagasi tulnud, inimestele oli antud uus võimalus... Meeleliigutusest tuli talle koguni pisar silma... Orozkul ei mõistnud äia: näeb hirve, kohe pisar silmas. Hiljem läks Orozkul oma kambakaaslastega hirveema küttima. Ta läkski korda hirveema maha lasta. Jahipeal sundis ta osalema ning jooma ka vanaisa, kes muidu ei joonud, ning ka haigevoodis naiseõe poega103. Jahipidu lõppes emamarali surmast vapustatud poisi jaoks traagiliselt: ta uppus
annaabi.ee 
