Seevastu energiajookides sisalduvad kofeiini ning suhkru kogused võivad omada tervistkahjustavat mõju (Tervise Arengu Instituut 2014). Ebasoodsad mõjud kesknärvisüsteemile, mida on kirjeldatud seoses energiajookide tarbimisega, hõlmavad peavalu, ärevust, ärrituvust, erutusseisundit, peapööritust, värinaid, segadust, psühhoosi, krampe ja vaimse seisundi muutusi. Biopolaarse häire ning teiste psühhiaatriliste seisunditega patsientidel on täheldatud maniakaalseid episoode ehk maaniat (Tervise Arengu Instituut 2014). Halvenenud hammaste tervis ning hammaste erosioon, mida põhjustab energiajookide kõrge suhkrusisaldus, on energiajookide tarbijate hulgas tavaline. Hammaste erosiooni ning tundlikkust suurendab see, et energiajoogid on väga happelised (Tervise Arengu Instituut 2014). Samuti on muret tekitav energiajookide tarbimisega seotud rasvumine. Energiajoogid sisaldavad
interpreetide elulugusid ja nende võrdlust üksteisega;4)emotsionaalne kuulaja-eelistavad tundelist,emotasionaalset muusikat, nt Tsaikovski. Huvi pakub vaid omaenese mentaalsus;5)minevikku pöördunud kuulaja-püüab taasluua kuulaja sellist suhet muusikasse, nagu valitses varasematel ajastutel, protest ametliku muusikaelu ja selle institutsioonide vastu;6)meelelahutust otsiv kuulaja-neid on kõige rohkem, hindavat muusikat kui meelelahutust, nende käitumine sarnaneb suitsetajale, meenutab maaniat. Nad on väga passiivsed ja avaldavad teravat vastupanu igale jõupingutusele, mida kunstiteos neilt peaks nõudma;7)inimesed, kes on muusika suhtes ükskõiksed-ükskõiksuse põhjusi otsib Adorno varajasest lapsepõlvest. Muusika ja rahvus. Lõviosa eesti heliloomingu klassikutest ühel või teisel moel on olnud seotud rahvaviiside kasutamisega. Muusika on üldarusaadav keel, mille kaudu on ka väga kauged kultuurid võimelised teineteist mõistma. Siiski on
Ideaalses riigis peaksid valitsema filosoofid, kes suudavad tunnetada asjade tõelisi olemusi. Platon pidas kõrgeimaks eesmärgiks otsida ja selgitada TÕDE, leida tõeliselt olev, jõuda puhaste IDEEDENI. Kõik, mis on meeltega tajutav, empiiriline maailma on näiv ja pettekujutelm. Viimast ei saa usaldada. Kunst on aga jäljenduste jäljendus, tõest kaugeimal asuv nähtus siin ilmas, see pole mitte kuidagi kontaktis asjade tõelise ideega. Kunst kutsub lisaks esile ohtlikku maaniat ja entusiasmi, mis segab jällegi puhaste ideede 11 tunnetamist. Kunsti asemel võiks ka noortele õpetada ainult geomeetriliste vormide proportsioone ja matemaatilisi käsitlusi. MARJU LEPAJÕE räägib oma artiklis PLATONI TECHNE mõiste kahesugusest kasutusest 1) nii nagu seda varasemalt tehi antiikühiskonnas 2) oma uute definitsioonide kohaselt, kombates piire
Kunst rajaneb maanial ja entusiasmil. See, kes toetub oma tehnilistele võimetele, ei saa kustnikuks, vaid jääb alati tehnikuks. Mõisted maania ja entusiasm. 10 Maania= hullus. Maanial on kaks liiki: üks sünnib inimeste haigustest, teine aga sellest, et jumalik vägi viib inimese harjumuspärastest tavadets välja.Entusiasm= jumalast vaimustatud, inspireeritud seisund. Platon kasutab maaniat ja entusiasmi lähedases tähenduses jumaliku inspiratsiooni seisund, jumalst vaimustatud tegevus. Maaniaseisundis inimene unustab oma teadmised, samuti harjumuspärased tavad. See on kunsti vältimatu tingimus. Tõeline kunstnik ei tea midagi sellest, mida ta teeb. Kunst on jumalate and inimestele. Aga milleks inimestele niisugune hull märatsev and? Otsesõnu öeldes on muusikalised kunstid naudinguks. Aristoteles (384322 e.m.a) oli Platoni õpilane, omaaja nö entsüklopedist
jutustuste võtlevat suunda. Omapäases satifrilises laadis kirjutatud teos on «Tallinna narrid ja narrikesed» (1892). Siin kujutab Bornhöe mitmesuguseid vana Massiüiskonna tingimustes veidruseni virildunud tü upe, kes on tüised, käutud ja naeruvä arsed, olgu nende narruseks siis kuulsus, raha võ armastus. Eriti teravalt on Bornhöe oma satiiris väja naernud kodanluse alusetut kul-tuuriupsakust ja «eesti suurvaimude» väjahaudu-mise maaniat; eelkõge on Bornhöe halastamatult karikeerinud tolle ajajägu rohkearvuliste epigoonlike sulesorkijate andetust ja harimatust, rumalüeolevat suhtumist rahvasse ja üdse madalat vaimset tasapinda «kirjanik» Salomon Vesipruuli halenaljakas kujus. Juba kangelase nimigi on paljuülev, väem ilmekas pole tema «loominguliste meetodite» kujutamine. Bornhöe teeb naeruks idealiseeriva, elu vä arnätusi kinnimäsiva kirjanduslaadi, võtsi ja ebaelu-lise
annaabi.ee 
