Newsi kirjastaja, järgnedes paari kuu järel päevase Evening Itemsiga. Üks nende klientidest trükitöödeks oli Orville'i sõber ja klassikaaslane keskkoolist, Paul Laurence Dunbar, kes sai rahvusvahelise heakskiidu kui murranguline Aafrika- Ameerika poeet ning kirjanik. Wrightid trükkisid Dayton Tattlerit, nädalane ajaleht mida Dunbar lühikest aega ka toimetas. Vendade Wrightide jalgrattaäri, mis alustas 1895. Kapitaliseerudes riikliku jalgratta maanial avasid vennad jalgrattaparanduse ning müügipoe 1892. aastal (the Wright Cycle Exchange, ning hiljem Wright Cycle Company) ja alustasid oma enda kaubamärgi tootmist 1896. aastal. 1890. aastate algul või keskpaigas nägid nad ajalehe või ajakirja artikleid ja oletatavasti ka pilte dramaatilisest purilennust Otto Lilienthali poolt Saksamaal. Aasta 1896 tõi kaasa kolm olulist lennundussündmust. Maikuus lennutas, Smithsonian Institutionsi sekretär, Samuel Langley edukalt mehitamata aurul
aastal alustada, ta disainis ja ehitas oma enda trükipressi koos Wilburi abiga. Wilbur raputas oma pikaajalise masenduse maha, mis oli põhjustatud tema õnnetusest ning liitus trükipoega. Algul väljastasid nad nädalast ajalehte, The West Side News, aasta hiljem aga muutsid selle ümber igapäevaseks ajaleheks, The Evening Item, aga see ilmus ainult neli kuud. Hiljem tegelesid ainult reklaamprindiga. Kapitaliseerudes riikliku jalgratta maanial avasid vennad jalgrattaparanduse ning müügipoe 1892. aastal (Wright Cycle Company) ja hakkasid tooma täiesti oma brändi. 1890. aastate algul või keskpaigas nägid nad ajalehe artikleid dramaatilisest purilennust Otto Lilienthali poolt Saksamaal. Aasta 1896 tõi kaasa kolm olulist lennundussündmust. Maikuus lennutas Samuel Langley edukalt mehitamata aurul põhinevat mudellennukit. Suvel tõi Octave Chanute kokku mitu meest kes testisid erinevaid tüüpe purilennukeid
vabaneda, kuni selleni, et nõidu põletati tuleriidal. 15 17 sajandil hukati ca 500 000 nõida. Viimased nõiad hukati Sveitsis 1782. Sel ajal tekkisid ka ebainimlikud hullumajad, 1547 aastal Londonis Bethelehemi hospidal. Sealt edasi on püütud leida vastuargumente sellele, et nõiad pole üleloomulikud. Sveitsi arst Paracelsus (1493-1541) spekuleeris, et vähemalt osaliselt on vaimuhaiguste taga looduslikud põhjused, nagu kuu mõju unes käijatele või hüsteerial seksuaalne ja maanial kehaline põhjus. Agrippa (1486-1535) vaidlustas nõidade olemasolu, tema õpilane Weyer (1563) väitis, et nõiad tegelikult vaimselt häiritud inimesed. 1682 aastal Louis XIV muutis ära surmanuhtluse nõidadele. Vaimselt nõrgad isikud on kunstis ja kultuuris sage nähtus Hulluse piirid ähmastuvad. Kui varemalt kasutati psühhiaatrias termineid nagu hull, kuutõbine, maniakk, siis tänasel päeval nimetatakse neid inimesi ebanormaalseteks (abnormal
kõnemehetehnika jne. Tal on kaks selgesõnalist tehnikaliiki. Esimene jaotab tehnika vormid tulemuse järgi kahte rühma ja on sõnastatud dialoogis. Esimene rühm on tekitavad tehnikad igasugune hoolitsemine sureliku keha eest. Teise rühma kuuluvad kõik teadasaamise õppimise ja tunnetuse liigid, samuti rahateenimine, sport ja jaht. Need on haldustehnikad. Seda Platon ei fikseeri kus tehnika algab või lõpeb. Kunst ei rajane teadmisel ja tehnikal. Kunst rajaneb maanial ja entusiasmil. See kes toetub oma tehnilistele võimetele, ei saa kunstnikuks, vaid jääb alati tehnikuks. Tõeline kunstnik ei tee midagi sellist, mida ta teab. Kunst on jumala and inimestele. Aga milleks inimestele niisugune hullmäratsev and? Muusilised kunstid on naudinguks. Vanal muusikale ie ole mõtet ja klassikaline muusika pole hea mitte millekski. Muusikat tuleb pidevalt uuesti täita. Mis tahes asjast kõneldes tuleb
toimida STOHHASTILISELT, ehk ilma teadmiseta, tuginedes ainult treenitud kogemustele (nagu mehaaniline). Platoni järgi peab inimene võitlema naudingute ja himu vastu teadmistega (et millestki kõnelda ja et midagi mõista, peab valdama tänapäeva sõnu kasutades vastavat diskursust ja omama eelteadmisi). Õppimiseks ühte tehnikat vajame mingit muud tehnikat. Platon vastandab tehnikat ja kunsti ehk muusat. Kunst ei rajane teadmistel ja tehnikal. Kunst rajaneb maanial (hullus) ja entusiasmil (jumalast vaimustunud). Maaniaseisundis inimene unustab oma eelnevad teadmised ja tavad. Kunstnik ei ole tegevuses on tegevusest teadlik. Kunst on jumalate and inimestele. See on algselt loodud aga Jumalate endi lõbustamiseks ja valu vaigistamiseks. Muusad lasevad inimesel unustada oma kohustused. 12 5 7)
annaabi.ee 
