Kvalitativse uurimistöö tegemiseks vajalikud oskused on abstraktne mõtlemine, olukordadest distantseerumine ja nende kriitiline analüüsimine, eelarvamuste äratundmine ja vältimine, paikapidava ja usaldusväärse informatsiooni hankimine, teoreetiline ja sotsiaalne tundlikkus ning võime pidada analüütilist distantsi, samal ajal ära kasutades olemasolevat kogemust, vaatlemise ja vastasmõju terane tunnetamine (van Maanen, 1983; Strauss ja Corbin, 1990). Ehkki enamik uurijaid rõhutab üht või teist, võib kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid kombineerida ning kasutada samas uurimuses. 5 Tabel 1. Rõhuasetuse erinevus kvalitatiivsetes vs kvantitatiivsetes meetodites. Kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivsed meetodid Rõhk arusaamisel Rõhk testimisel ja tõestamisel
kultuuri kuulujate tavapäraste ja ka mittetavapäraste toimingute suhtes oluline ja informatiivne, neid toiminguid suunav ja kujundav. Kultuur väljendub ainult oma kandjate tegudes ja sõnades, kõrvalvaataja saab neid ainult tõlgendada, mitte aga kultuuri vahetult vastu võtta. Kultuur ise ei ole nähtav, ta muutub nähtavaks ainult oma avaldumisvormides (Roots 2001:21; John Van Maanen) 2. Organisatsioonikultuuri funktsioonid o Annab organisatsiooni liikmetele ühise identideedi o Toetab kollektiivset pühendumust o Toetab süsteemi stabiilsust o Aitab organisatsiooni liikmetel ümbritsevaga kohanduda, tajuda ümbrust (Virovere jt 2005:26) 3. Organisatsioonikultuuri jagunemine Vaadeldav kultuur- nähtav kõigile, kes ettevõttes käivad: külastajad, kliendid, töötajad.
(Ketokivi and Mantere, 2007: XX) · ,,(1) the surprising fact C is observed; (2) but a plausible world or a theory that would if A were true, C would be a matter of course; make the surprise meaningful (3) hence, there is reason to suspect that A is (Van Maanen, Sorensen and Mitchell 2007: 1149) true" (Ketokivi and Mantere, 2010: 330) 6 20.09.2011
Sociological Work) Õpiku formaadis Positivistliku ja naturalistliku paradigma alusel sündinud põhistatud teooria edasiarendamine (Corbin ja Strauss) Sotsiaalantropoloogias ilmus Clifford Geertzi uus vaade etnograafiale – interpreteeriv etnograafia Uus žanr – teaduslik esse 6 Autor muutub nähtavaks 4. Reaalsuse representeerimise kriis Kahtlus reaalsuse ‘objektiivse’ dokumenteerimise võimaluses ja selle esitamises objektiivse tõena Van Maanen: realistlik, tunnistuslik, impressionistlik reaalsuse esitamine Kolmekordne kriis: isiklik kogemus ja tekst kui konstrueerimise tulemus valiidsuse, üldistatavuse ja usaldusväärsuse kriis – kus on esitletav tegelikkus teadmine kui tekst ja selle mõju ühiskonna arengule 5. Eksperimentaalsete kirjutiste postmodernistlik periood (1980-90) Püüd ületada kriisi Autoetnograafia ilmumine: uurija rolli teadvustamine ja teadlikkuse areng Refleksiivsuse ja analüütilisuse süvenemine,
3) Ähmased zanrid (blurred genres). 1970-1986. Zanrite, teooriate paljusus. võimalikult mitmekesine objekti uurimus väga erinevate andmekogumise ja analüüsimismeetodite kaudu. Reaalsuse dokumenteerimine ja mõistmine. Geertz. Uue zanrina teaduslik essee. Autor muutub nähtavaks. 4) Reaalsuse esitamise/representeerimise kriis. Kahtlus reaalsuse 'adekvaatse' dokumenteerimise võimaluses ja selle esitamises objektiivse tõena. Van Maanen: realistlik, tunnistuslik, impressionistlik reaalsuse esitamine. Kolmekordne kriis: o isiklik kogemus ja tekst kui konstrueerimise tulemus; -tekst kui minu konstruktsioon o valiidsuse, üldistatavuse ja usaldusväärsuse kriis; o teadmine kui tekst ja selle mõju ühiskonna arengule Kes konstrueerib sotsiaalseid probleeme? Meedia puhub üles, reageerib, mitte ei uuri. Uurijad ise, spetsialistid, sotsioloogid, psühholoogid jne
annaabi.ee 
