pikkustel distantsidel ja 4x200 m ning 4x400 m teatejooksu esimestel etappidel. Ühelgi muul distantsil pole stardipakkude kasutamine lubatud. M 161 4.Kõikidel kuni 400 m (kaasa arvatud) distantsidel (ka 4x200 m ja 4x400 m teatejooksude esimese vahetuse jooksjatel) on madalstart. M 162 5.Võistleja peab sooritama äratõuke ühelt jalalt. M 182 6.Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui: (a) Võistleja ajab katset sooritades lati maha; (b) Võistleja puudutab latti ületamata mõne kehaosaga maandumispaika või maapinda hüppetellingute vahel või nendest väljaspool, teiselpool tellingute esiserva maapinnaga ristuvat tasapinda. M 182 7.Kaugushüppes mõõdetakse tulemused 1 cm täpsusega, kusjuures tulemus ümardatakse alati väiksema täissentimeetrini. M 184 8.Hüppe pikkus mõõdetakse võistleja mistahes kehaosa või hüppekingade poolt maandumiskasti tehtud, äratõukejoonele lähimast jäljest. M 185 9.N naised; NJ naisjuuniorid; T tüdrukud; M mehed;
Näide: L kooli meistrivõistlustel hüppas Aivar kaugust 4,67 m, jooksis 100m 16,6 sekundiga .ja tõukas kuuli 7 m 88 cm Kõik esitatud tulemused on saadud mõõtmise teel. Kaugushüppe ja kuulitõuke tulemused mõõdame mõõdulindiga. Mõõtmise käigus ei ole mõõdulint absoluutselt sirge. Samuti pole võimalik täpselt kindlaks määrata Aivari maandumispaika liivakastis, sest liiva pind ei ole ideaalselt sile. Seega võime öelda, et kõik mõõtmisel saadud arvud on ligikaudsed. [Arvutamise tulemusena võime saada nii täpseid kui ka ligikaudseid arve. [3 ?Mis on tüvenumbrid .2 Tüvenumbriteks nimetatakse ligikaudse arvu kirjutises olevaid õigeid numbreid, välja arvatud .kümnendmurru alguses olevaid nulle (avanullid). Tüvenumbrid moodustavad arvu tüve
katsetest üle- jäänud katsed teisel kõrgusel.Kolme järjest ebaõnnestunud katse korral langeb võistleja võistlusest välja.Võistlusprotokollis märgitakse katseid leppemärkidega: õnnestunud katse 0,ebaõnnestunud katse x,vahelejäänud katse -. Hüpe loetakse ebaõnnestunuks,kui võistleja sooritas äratõuke mõlema jalaga,ajas lati maha või puudu- tas hüpet sooritamata maandumispaika või hüppesektori pinda. Võitja määratakse ületatud suurima kõrguse järgi.Võrdse tulemuse korral loetakse võitjaks see,kes sooritas vähem katseid viimase kõrguse ületamiseks,kui katseid on võrdselt,siis on võitja see,kes on kogu võistluse jooksul sooritanud vähem katseid.Kui need näitajad on võrdsed,jagavad võistlejad saadud kohti
Kõrgushüpe Kõrgushüpe on samuti üks kergejõustiku alasid. See kujutab endast üle kõrge lati hüppamist. Kõrgushüpe jaguneb järgmisteks faasideks: hoojooks, äratõuge, õhulend ja maandumine. *Hoojooksul kogub hüppaja kiirust ja valmistub äratõukeks. *Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse ja alustab lati ületamiseks vajalikku pöörlemist. *Maandumisel on oluline hüppe ohutu lõpetamine. Kõrgushüpe on ala, mis nõuab ohutut maandumispaika. Kui tunnis on palju õpilasi, ei ole selle õpetamine eriti tõhus. Kõrgushüppematil võib eelnevalt teha akrobaatilisi harjutusi, mis sarnanevad flopiga. Kõrgushüppe algseks hüppeviisiks oli üleastumishüpe, seejärel tulid ökonoomsemad välisjala-, sisejala- ning rullhüpe ja viimasena floppstiil. Lisa info paikneb Lisades. Maailma rekord meeste kategoorias kuulub Javier Sotomayorile (Kuuba) hüpates 2.45m. Naiste kategoorias kuulub rekord Stefka Kostadinovale
meditsiiniliselt põhjendatud loa alusel kuni antud jooksu registreerimisaja lõpuni kogunemiskohas. Nimetatud nõuete vastu eksinud võistkond diskvalifitseeritakse. 11. Hüpped: Kõrgushüpe - Võistlus - 1. Võistleja peab sooritama äratõuke ühelt jalalt. 2. Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui: (a) Võistleja puudutusest tingituna ei jää latt peale hüpet kandetugedele pidama; (b) Võistleja puudutab latti ületamata mõne kehaosaga maandumispaika või maapinda hüppetellingute vahel või nendest väljaspool, tagapool hüppelati esiserva maapinnaga ristuvat tasapinda. Kui võistleja riivab jalaga maandumispaika ja ületab seejärel lati, on vanemkohtunikul õigus katse õnnestunuks lugeda, eeldades, et kõnealune maandumispaiga riivamine ei abistanud võistlejat lati ületamisel. Märkus: Eelnevas määruses toodud nõude täitmise hõlbustamiseks tõmmatakse (nt teibiga) rajapinnale tellingupostidest 3 m väljapoole ulatuv 5
kohti peale esikoha jagama. Võitja selgitamiseks peetakse lisavõistlused: hüpatakse kuni konkurentsis väljalangemiseni; igal kõrgusel üks katse; esimene katse sellest kõrgusest, mille sportlased viimasena ületasid. Latti tõstetakse 2cm kaupa. Võistlus: Võistleja peab sooritama äratõuke ühelt jalalt. Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui: (a) Võistleja puudutusest tingituna ei jää latt peale hüpet kandetugedele pidama; (b) Võistleja puudutab latti ületamata mõne kehaosaga maandumispaika või maapinda hüppetellingute vahel või nendest väljaspool, tagapool hüppelati esiserva maapinnaga ristuvat tasapinda. Hoovõtuala ja äratõukepaik - Hoojooksuraja lühim lubatud pikkus (hoovõtualaks oleva poolringi raadius) on 15 m. Hoovõtuala ja äratõukepaiga lubatud maksimaalne kalle on 1:250. Maandumispaik tuleb paigutada selliselt, et hoovõtt toimuks mööda tõusvat kallet ehk „vastumäge“.
kohtunikele enne võistluse algust, see märgitakse protokolli. Soovides muuta senist hüppetellingute asendit, peab võistleja sellest kohtunikele teatama enne, kui need on seatud tema poolt varem tellitud asendisse ja hakkab jooksma katseks valmistumiseks ettenähtud aeg. Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui: võistleja puudutusest tingituna ei jää latt peale hüpet mõlemale kandetoele pidama; võistleja puudutab enne lati ületamist mõne kehaosa või teibaga rajapinda või maandumispaika „nulljoonest“ tagapool; võistleja tõstab peale äratõuget (maapinnast eraldumist) alumise käe teibal ülemisest käest kõrgemale või nihutab ülemist kätt algsest asendist kõrgemale; võistleja asetab hüppe ajal lati ühe või mõlema käega kandetugedele tagasi või summutab kätega lati kõikumise kandetugedel. Haarde tugevdamiseks on lubatud kasutada sobivaid aineid kätel ja/või teibal, ka kindaid. Katse sooritamise ajal võistleja käest eraldunud, lati või
annaabi.ee 
