juhtivasse materjali, saab just see viga . Kui laengu siirdumine ei ole kontrollitud, tekib väga tugev vooluimpulss – 40 000 V potentsiaali korra kuni 70 A, seda väga lühikese aja (10-20 nanosekundi) jooksul. ESD-standardite nõudeid tuleb arvesse võtta arvutiruumides, lennujuhtimiskeskustes, haiglates, elektroonikatööstuses, remondi- ja hoolduskeskustes. Standardites on elektriohutusnõudeid silmas pidades määratud materjalide juhtivuse ülem- ja alampiirid, nii et staatiline laeng maandaks ning inimene oleks võrgupinge alla sattumise korral kaitstud. Välja on töötatud ESD-materjalide pindjuhtivuse ja maa suhtes juhtivuse standardid. Standardiseeritud on ka ESD-materjalide ja ESD-kaitsesüsteemide mõõtmis- ja kontrollimismeetodid. ESD-kaitsesüsteemidega varustatud tööpiirkonnad peavad olema eraldatud ja märgistatud standardikohaste siltide ja viidetega. ESD-kaitsesüsteemide hulka kuuluvad põrandakatted (just ESD-, mitte antistaatilised katted), töökohamatid,
sellepärast inimesed, tehke heategusid. Eestis on ka selliseid inimesi ja asutusi, kes vajaksid oma igapäevaseks toimetulekuks meie abi. Olgu need siis suurpered, haiglad, lastekodud või loomade varjupaigad, kes ei keeldu iialgi abist. Kui me kõik eestlased teeksime päevas kasvõi ühe heateo, oleks meil kõigil õhtul kergem uinuda teadmisega, et me saime olla kellelegi kasulikud ja meist oli abi. Kindlasti parandaks see ka inimestevahelisi suhteid ja maandaks igapäevaseid pingeid. Ma siiralt loodan, et eestlased muudavad oma ellusuhtumist ja hakkavad rohkem tähelepanu pöörama heategude tegemisele. Kui inimesed seda teeksid, siis oleks meie ühiskond palju tolerantsem ja sõbralikum. Samuti annaks see meile plussi-me oleksime välismaailmas tuntud kui Läänemere ääres elav ühtne rahvas, kes hoolib teineteisest. Võtkem kõik endale siis motoks ,, üks heategu päevas"!
koormavam, suudab pakkuda normaalse elatustaseme. Võttes aluseks erainvesteeringute tootluse (tema töös 9%) võrreldes pensionisüsteemi tootlusega (2%) on ta arvutanud, et saada samasugune heaolu eelfinantseeritud süsteemiga piisab ka tunduvalt madalamast summast. Näiteks on ta toonud, et Ameerikas kehtiva 19%-lise sotsiaalmaksu saaks asendada tunduvalt väiksema summaga, nagu 2,7% Teisena on Feldstein välja toonud, et eelfinantseeritud süsteem maandaks tulevasi poliitilisi riske, sest praegune PAYG süsteem eeldab praeguste maksumaksjate ja poliitikute toetust sellele ning, et hoitakse pensionitoetuste senist taset. Eelfinantseerimissüsteemiga see risk kaoks. Kolmas aspekt on, et eelfinantseerimissüsteemiga kaoks ära valitsuse osa tulude ümberjagamiseks vaesematele, kellel ei ole piisavalt vahendaeid, et ise koguda endale pensionifondi. See aga ei oleks päris aus nende vastu, seega peaks siiski säilima ka riiklik
Võimalustest ja ohtudest tulenevad riski positiivne ja negatiivne aspekt. (3, lk15) Riskijuhtimine on oskus näha ette tegevusi ja protsesse, mis võivad ohustada elluviidavate tegevuste käiku, ning nende tegevuste ja protsesside juhtimist eesmärgiga vähendada riskijuhtumite võimalikku negatiivset mõju. 2. RISKIDE JUHTIMINE Riskijuhtimise eesmärk on viia asutuse tegevusega kaasnevad riskid juhtkonnale vastuvõetava tasemeni, võttes ette tegevusi, mis maandaks riski esinemise tõenäosust, riski realiseerumise mõju või mõlemat korraga. Selleks peame esmalt teadvustama, et riskid on igapäevategevuse loomulik osa ja neid ei saa vältida, kuid neid saab juhtida. (1, lk 15) Riskide juhtimine kaitseb organisatsiooni ja annab talle lisaväärtust, toetades organisatsiooni eesmärke järgnevalt: 1. Loob organisatsiooni tegevusele järjepidevuse ja kontrolli raamistiku 2
FÜÜSIKALISED OHUD TOIDUS Toidus leiduvaid võõrkehi võidakse toiduettevõtetesse tuua toormaterjalidega või satuvad nad toidu töötlemise, säilitamise ja transportimise ajal. Sõltumata sellest, et võõrkehi on väga erinevaid, on oluline, et ettevõtted oleksid teadlikud nende poolt toodetavate toitude füüsikalistest ohtudest ja hoolt tuleb kanda selle eest, et tagada füüsikaliste ohtude kõrvaldamine. Igapäevaselt tuleb kasutusele võtta meetmeid, mis maandaks füüsikaliste ohtudega seonduvaid riske (toorme, vahetoodete ja lõpptoodete adekvaatne kontroll ning käitlemine). Toidukäitlejad peavad järgima kõiki seadusandlusest ja ettevõtte sisekorrast tulenevaid reegleid ja rakendama vastavaid ettevaatusabinõusid tagamaks, et nad ei põhjusta toidu saastumist. Võõrkehad, mis kõige sagedamini on põhjustanud tarbija kaebusi: 1. poldid, mutrid, traat, klambrid ja muud metallitükid - neid leitakse sageli pärast tehnohoolde- ja remonditöid; 2
· riskide hindamine, nende asetamine taustsüsteemi · abinõude kavandamine riskide ennetamiseks, jaotamiseks ja maandamiseks · järelkontroll · süsteemi perioodiline analüüs · süsteemis toimuva regulaarne analüüs · kahjude põhjuste väljaselgitamine · korrektiivid. Riskijuhtimise eesmärk on viia asutuse tegevusega kaasnevad riskid juhtkonnale vastuvõetava tasemeni, võttes ette tegevusi, mis maandaks riski esinemise tõenäosust, riski realiseerumise mõju või mõlemat korraga. Selleks peame esmalt teadvustama, et riskid on igapäevategevuse loomulik osa ja neid ei saa vältida, kuid neid saab juhtida. Riskide juhtimine jagatakse neljaks oluliseks komponendiks: 1. olemasolevate riskide tuvastamine; 2. olemasolevate riskide suuruse hindamine; 3. tegevuste planeerimine riskide maandamiseks vastuvõetavale tasemele; 4
· riskide hindamine, nende asetamine taustsüsteemi · abinõude kavandamine riskide ennetamiseks, jaotamiseks ja maandamiseks · järelkontroll · süsteemi perioodiline analüüs · süsteemis toimuva regulaarne analüüs · kahjude põhjuste väljaselgitamine · korrektiivid. Riskijuhtimise eesmärk on viia asutuse tegevusega kaasnevad riskid juhtkonnale vastuvõetava tasemeni, võttes ette tegevusi, mis maandaks riski esinemise tõenäosust, riski realiseerumise mõju või mõlemat korraga. Selleks peame esmalt teadvustama, et riskid on igapäevategevuse loomulik osa ja neid ei saa vältida, kuid neid saab juhtida. Riskide juhtimine jagatakse neljaks oluliseks komponendiks: 1. olemasolevate riskide tuvastamine; 2. olemasolevate riskide suuruse hindamine; 3. tegevuste planeerimine riskide maandamiseks vastuvõetavale tasemele; 4