Tallinnas Th. Lajuse eragümnaasiumis jäid pooleli. Ants Laikmaa kooliaastad langesid ühte eesti rahvusliku liikumise elavnemise ja tõusuajaga. Ajastu demokraatlikud ideed aitasid kujundada nooruki ellusuhtumist (Tiik, 1975, 3). On saanud tavaks rääkida kunstnike kalduvusest joonistada juba varases lapsepõlves. Ka Laikmaa memuaaridest võib lugeda, kuidas ta söega joonistas Paiba talu külastavaid maamehi valgeks lubjatud ahjule või siis pliiatsiga isa ülearustele paberitele. Ka kooliõpetajatele ei jäänud Laikmaa joonistusanne märkamata, kusjuures õpetajad püüdsid teda selles suunas ergutada. Kuid alles Tallinnas leidis Ants Laikmaa tõsise nõuandja Tallinna kubermangugümnaasiumi joonistusõpetajas kunstnik T. A. Sprengelis, kes kutsus 17-aastase nooruki oma ateljeesse õppima. Tegelikult piirdus õppeaeg vaevalt ühe kuuga, sest Sprengel oli sunnitud ajutiselt ära sõitma
Seemnekestadest saadakse alkaloide teobromiini ja kofeiini. Briti teadlased hoiatavad, et maailma shokolaaditoodang langeb drastiliselt, kui Lõuna- Ameerika kakaoistandusi tabanud haigused mujale levivad. Suurenenud kaubandus ja transport võib vahendada selliste seenhaiguste levikut, nagu seda on tuulepesaks (nõialuuaks) nimetatu. Haigus on saanud nime sellest, et ta muudab kakaopuu võra tuulepesa sarnaseks pusaks. 1970. aastate äge metsaraiumine meelitas maamehi liikuma üle Andide ning nad tõid haiguse endaga Amazonase jõgikonda kaasa. Seejärel levis kakaohaigus Brasiilia Atlandi rannikule, misläbi kaotas kähku töö 200 000 inimest. Nõialuua vastu pole siiani leitud veel mingit rohtu, mis avitaks. SHOKOLAADI TERVISLIKKUSEST Aju nõuab magusat -- nii õigustavad end sageli "peaga" töötavad inimesed, kui on tahvli shokolaadi ära söönud. Neil on õigus: shokolaad mitte ainult ei pane aju paremini tööle, vaid
ööbmiskohta viisid. Ühe koori liikmed püüti paigutada võimalikult samasse või lähestikku asuvaisse korteritesse. Koostatud nimestik oli kogu peo kestel kasutada aadressinimestikuna, mille abil leiti vajalikud isikud. Linnarahvas oli pidukomitee üleskutset tõsiselt võtnud ja reseveerinud kortereid rohkem, kui vaja oligi. Lauljad käitusid võõrastes linnakorterites korralikult. Mõned linnakodanikud polevat kortereid andnud, kartes põlatud maamehi. Kooride ,,Tuleproov" 17. juunil Toimetulek tehniliste eeltöödega ei kindlustanud veel esmakordse eesti massikontserdi õnnestumist. Väheste kogemustega laulukoorid olid omapead peokava pähe õppinud ja keegi polnud neid kontrollimas käinud. Sellepärast ei teadnud peakorraldajad, missugune oli üksikute kooride tase ja kas 800 laulja koosesinemine üldse õnnestub. Selgust pidi andma alles ühendatud kooride peaproov peo eelpäeval 17. juunil Tartus. Arusaadav, et igal
Ants Laikmaa ( 1866-1942 ) Ants Laikmaa ( kuni 1935 Hans Laipman ) sündis 5. Mail 1866 talurentniku peres Vigala vallas Läänemaal. Isa Hans oli tal tolle aja talupoja kohta küllaltki haritud õppinud Vigala köstrikoolis. Pikki aastaid pidas ta talupidamise kõrvalt kohaliku vallakirjutaja ametit. Paibast kujunes välja üks omamoodi keskus, valla asjade ajamise koht. Kui oli käes järjekordne asja ajamise päev, siis mõnikord kritseldas väike Ants neidsamu Paiba talu külastavaid maamehi söega valgeks lubjatud ahjule või siis pliiatsiga isa ülearustele paberitele. Põhjendatult võiks toa kodust rehetuba noore Antsu esimeseks kunstikooliks pidada. Ema Leenu oli hakkaja, toimekas, alati kõigest huvitatud, abivalmis, osavõtlik ja rõõmsameelne naine. Just temalt olevat Ants saanud oma vaimukuse ja kunstimeele. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest
sellesarnast, ükskõik mida. Jätan oma töö kus seda ja teist, tulen poest välja tänavale ja karjun: «Läheb lahti!» Ikka leidub kuskil lähedal mõni põhjata vaat. Ronin sinna otsa ja karjun kõvasti mõned sõnad, mis südame peal on olnud ja parajasti keelele tulevad. Kui ise rahva seas oled, siis, majesteet, on ikka midagi südame pealt ära öelda. Varsti koguneb rahvast kokku. Karjutakse, taotakse kella, soldatitelt võetakse relvad ja varustatakse nendega maamehi, kilda löövad veel turukaupmehed ja asi muudkui läheb. Ja nii juhtub see alati, kuni feodaal-härrad istuvad oma lossides, linnakodanikud oma linnades ja maamehed maal.» «Ja kelle vastu te niiviisi mässate?» küsis kuningas. «Kas oma kohtunike vastu või feodaalhärrade vastu?» «Vahel nii, vahel naa. Vahel isegi hertsogi vastu.» Louis XI istus tagasi toolile ja ütles naeratades: «Ah nii! Aga siin on neil tegemist ainult kohtunikega.»
annaabi.ee 
