Mr.Osbaldistone- Francki isa, suur ärimees Die Vernoni- 18 aastane noor neiu, pikkade mustade juustega. Väga peene näoga, ilusa keha ja väga elava loomuga. Francki onupoegade vaene sugulane. Elas Osbaldistone Hallis. Sir.Hildebrand- Francki onu. Osbaldistone Halli peremees. Järsuvõitu käitumisega. Oli kunagi sõjaväes ohvitser, oli tõstetud rüütliseisusesse, aga riigipõõrde ajal tõugati tema soosija troonilt ja peale seda elas Sir.Hildebrand oma maadel eraldatud elu. Oma maameheliku oleku juures oli säilitanud siiski palju härrasmehelikku. Percival Osbaldistone, Thorncliff OsbaldistoneRashleigh Osbaldistone- ka Francki onupoeg, Andrew F. Osbaldistone Halli aednik. Sotlane, Francki teejuht ja teener. Väga edeva iseloomuga. Mr.Merris- Francki väga arg reisikaaslane, kes süüdistas teda oma surmani varastamises. Dougal- vangivalvur, mägilane. Aitas Francki ja Robi vanglasse Oweni juurde. Metsiku näo, punase juuksepuhmaga ja väga pika habemega. Mr
Resümee Kairi Pulst, SS ,,Ivanhoe" ,,Ivanhoe" on rüütliromaan, kus kõik näivad omavahel tülis olevat lihtrahvas feodaalidega ning feodaalid omavahel. Feodaalijõugu juht on John, Richard Lõvisüdame vend, kes venna äraoleku ajal haarab võimu. Keegi ei tea, keda usaldada. Ainult kindlad isikud teavad, et läheduses viibib ka Richard Lõvisüdame truu sõber, rüütel Wilfred Ivanhoe. Raamat algab sellega, et valitseja Cedricu alamad seakarjus Gurth ja pärisori Wamba talitavad lambaid koos koera Fangsiga. Kõrge vaimulik prior Aymer, vabameelne ja lõbus vaimulik, soovis oma kaaslastega Cedricu juures peavarju saada. Saksid ja normannid ei saanud omavahel läbi kuid Cedric palus oma teenijatel saabunud külalistele siiski head ja paremat pakkuda. Seltskonnaga liitus ka juut Isaac. Õhtusöögilauas jutustati, kuidas Ivanhoe pidi peale inglise sõjaväe lahkumist halva tervi...
jooksmistest, lauludest ja muust ajaviitest. Haridustee algas Himmaste külakoolis, kuhu isa ta juba varajases nooruses kaasa võttis. 10 aastaselt viis isa ta Põlva kihelkonna kooli, kus ta õppis küll eesti keeles, kuid seal õpetati ka saksa keelt. 1853a asus ta õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, sest vanemad arvasid, et kihelkonnakoolist ei piisa, et saada koolmeistriks. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, kus teda pilgati tema maameheliku riietuse pärast. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina(usuteadlasena). Peale seda saavutas ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadi. Tal oli harjumus energiliselt töötada, ta ei sallinud venitamist. 1864a kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. Hurt püüdis leida tööd kirikuõpetajana, kuid selle luhtasid kohalikud baltisakslased. Peale ebaedu kirikuõpetaja kohale kandideerimisel asus ta tööle Kuressaare
Die Vernoni- 18 aastane noor neiu, pikkade mustade juustega. Väga peene näoga, ilusa keha ja väga elava loomuga. Francki onupoegade vaene sugulane. Elas Osbaldistone Hallis. Sir.Hildebrand- Francki onu. Osbaldistone Halli peremees. Järsuvõitu käitumisega. Oli kunagi sõjaväes ohvitser, oli tõstetud rüütliseisusesse, aga riigipõõrde ajal tõugati tema soosija troonilt ja peale seda elas Sir.Hildebrand oma maadel eraldatud elu. Oma maameheliku oleku juures oli säilitanud siiski palju härrasmehelikku. Rashleigh Osbaldistone- ka Francki onupoeg, mitte just meeldiva välimusega, väga väikest kasvu, võrreldes oma pikakasvuliste vendadega. Rashleigh oli kehaehituselt kuidagi kõver, härjakaela ja lapsepõlves saadud vigastuse tõttu ebakorrapärase, lonkava kõnnakuga. Ebakorrapäraste näojoontega, teravate tumedate silmadega ning puhmas silmadega. Salakavala ilmega, kuid väga pehme, maheda ja heliseva häälega.
· Die Vernoni- 18 aastane noor neiu, pikkade mustade juustega. Väga peene näoga, ilusa keha ja väga elava loomuga. Francki onupoegade vaene sugulane. Elas Osbaldistone Hallis. · Sir.Hildebrand- Francki onu. Osbaldistone Halli peremees. Järsuvõitu käitumisega. Oli kunagi sõjaväes ohvitser, oli tõstetud rüütliseisusesse, aga riigipõõrde ajal tõugati tema soosija troonilt ja peale seda elas Sir.Hildebrand oma maadel eraldatud elu. Oma maameheliku oleku juures oli säilitanud siiski palju härrasmehelikku. · Percival Osbaldistone, Thorncliff Osbaldistone, John Osbaldistone, Richard Osbaldistone, Wilfred Osbaldistone- Nad kõik on Francki onupojad. Kõik olid pikakasvulised, tugevad ja hea kehaehitusega. Neil näis puuduvat väline lihv ja elegants. Aga tundusid olevat heasüdamlikud. Ja nende elumõte tundus olevat jahipidamine, milles nad olid väga osavad.
See tõi kaasa järsu pöörde kunstniku elus. Katkeb vahetu side kodumaaga ning lähedaseks muutunud Peterburi kunstieluga. Jaan Koort läks Pariisi kindla tahtega õppida, kasutada maksimaalselt seda, mida pakkus Pariis oma Kunstiakadeemiaga, rohkearvuliste eraateljeedega, iga-aastaste hiiglaslike kunstinäitustega. Koort oli vitaalne ja jõuline isik, ta suutis Pariisi tormilistest aastatest kõihutamatult välja tuua oma kriitilise mõistuse ja ammendamatu optimismi, maameheliku jõu ja tasakaalu. Paratamatult pidi Pariisi keskkond suuremal või vähemal määral kunstnikule mõju avaldama, kuid ka kõige traagilistematel momentidel, meeleheite ja väsimuse hetkedel aitasid loomupärane optimism ja muhe huumor tal rühkida edasi. Esimesed Pariisi-aastad kujunesid tema jaoks väga raskeks ning majanduslik kitsikus ning nälg olid tema alalisteks kaaslasteks. Siis tegi ka Koort tänaval oma esimese viiuliesinemise, millega teenis natukene raha.
Laane luulelised haavad ja hõbedaselt helkiv Haabjärv pakuvad peategelasele linnaelu tühisuse järel sügavaid elamusi ja vaimset puhkust; teoses leidub romantiliselt paatoslikku hümni ürgsele loodusele. Samal ajal tähistavad realistlikud looduskirjeldused eelneva loominguga võrreldes sammu kunstiküpsuse suunas. Novellides ,,Viimne kevad" ja ,,Kriuka Kusta armastus" jätkab Roht Tuulemäe kehvikute kujutamist. Esimene novell on elamuslik lugu vana popsi Aiga Juhani, Dreverki ehtsa maameheliku vestluskaaslase surmaeelseist päevadest ning mingi ime ootamisest, mis seostubki: Juhani tütretütar Sooja saabub Venemaalt. ,,Kriuka Kusta armastuse" nimitegelases, igaveses pummeldajas ja logardis toimub sügav murrang armastusest Sooja vastu. Selle novelli puhul on tehtud etteheiteid, nagu oleks hingeline pööre psühholoogiliselt valgustamata. ,,Kurgsoos" (1924) kujutatakse Kusta ning Sooja tõusuteed. Siin ei nähta maaelu enam vaimuaristrokraadi või kunstniku silmade läbi
tõde on surnud ja pealegi ilma pihiisata. Meister Coppenole tõestab mulle, et ma eksisin.» Ja ta pani oma käe koduselt Coppenole'i õlale: «Te ütlete siis, meister Jacques, et...» «Ma ütlen, armuline kuningas, teil võib õigus olla, et rahva tund pole siin veel tulnud.» Louis XI vaatas talle puuriva pilguga otsa. «Ja kunas see tund siis tuleb, meister?» «Küll kuulete, kui ta lööma hakkab.» «Kus kellatornis, kui küsida tohib?» Coppenole viis kuninga oma maameheliku rahuga akna juurde. «Kuulge, majesteet! Siin on teil kindlus, vaatetorn, suurtükid, linnakodanikud, soldatid. Kui see tornikell siin lööma hakkab, kui suurtükid mürisema ja kindlus-müürid kolinal varisema hakkavad, kui linnakodanikud soldatitega tülli ja võitlusse astuvad, siis ongi see tund käes.» 2 6 1 Louis XI nägu muutus süngeks ja mõtlikuks. Ta vaikis silmapilgu, siis patsutas ta tasakesi paksu kind-lusemüüri, nagu patsutatakse sõjaratsu laudjat, ja ütles: «Ah ei
annaabi.ee 
