Harrastas ka maastikumaali. Varasemast loomingust on teada ,,Kupeldaja": elusuurused figuurid; tavaliselt kujutas interjööre 1 figuuriga. Hollandi olustikumaalis kujuneb välja lemmikteemade ring (armastus)kiri, musitseerimine, arsti ja patsiendi kohtumine. Vermeeri ,,Armastuskirjas" on ühendatud kirja saamine ja musitseerimine. Pole säilinud ühtki portreed, kus oleks näha tema nägu. Pieter de Hooch Kujutas palju Hollandi väikseid maamaju, maalil ka majaelanikud ise, kuid teisejärgulisena. Tegi ka majaelanike portreesid. Kasutas ka punaseid toone tellised ka ju punased... Gerard Terborch Harrastas samuti olustikumaali, kirjateema, kõige meisterlikum esemete illusionistlikus kujutamises. Arvukalt säilinud töid, kuid kunstnik pole enam hinnatud. Jacob van Ruisdael Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile. Varem oli maastik olnud mõne
Riik ja ühiskond (arhailises ja klassikalises Kreekas) Riigikorraldus: polis; põhines kollektiivsel valitsemisel, millega tegelesid kodanikud (vabad täisealised põliselanikest mehed) Linn paiknes enamasti kaljunukile rajatud kindluse e. akropoli jalamil. Jumalate templeid leidus nii akropolis kui all-linnas. Linnaelu keskus turuplats e. agroaa. Linna lähiümbruses oli palju maaelanike põlde, istandusi ja rikaste maamaju. Ühiskond: 1. Vaba lihtrahvas - talupojad (väärikad, austatud, neil olid kodanikuõigused, sest neid sidus polisega oma maa) - käsitöölised (vähemaustatud, sest võisid rännata) Võlgujäänud talupoega võis võlausaldaja orjaks müüa. Hiljem võlaorjastamist piirati, sest talupojad moodustasid enamiku sõjaväest. Sõjaväe põhiüksus raskerelvastatud jalavägi Sõdalane hopliit (kilp, turvis, säärekaitsed, kiiver, oda, mõõk)
aastal ilmunud raamatus, mis jäi mitmeks sajandiks Euroopa arhitekte mõjutama ja sai aluseks nn palladionismile- tüüpiline on siin ehitiste välisilme kujundamine sammastega. Palladio kasutas sambaid ja poolsambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse- nim. kolossaalorder. (5. pilt) Sammasfassaade pidas Palladio sobivaks mitte ainult kirikutele, vaid ka ilmalikele hoonetele. 16. saj.-l oli rikastel veneetslastel mandril maavaldusi, kuhu nad püstitasid lossitaolisi maamaju- villasid. Palladio kavandatuist on kuulsaim Villa Rotonda Vicenzas - ruudukujulise põhiplaaniga hoone (keskse ümmarguse saaliga kupli all), mille neljal küljel on kolmnurkse viiluga sammasportikused ja laiad trepid. Itaalia maalikunst 15. saj. Maalide temaatika oli enamasti usuline, kuid meelelise maailma väärtustamine muutis piiblitegelased ja pühakud kaasaegsete inimeste taoliseks- pühalik ja ilmalik sulasid kokku. 15 saj
eriti patriitsi perekond, pidid maja kohandama suurte vastuvõttude jaoks, palju kliente. Pidi toimuma aatriumis, kui see jäi väikseks, ehitati juurde, lisati sammaskäike. Kliendid ei istunud, seisid. Mööblit nende jaoks ei olnud. Rooma linnas suured luksuslikud villad on haruldased, sest ei olnud ruumi. On teada juhtumeid, kus rikkad roomlased ostavad enda villa ümbert maad, koos majadega, need lammutatakse, arendavad maja edasi. Pompeis rohkem. Villaks hakatakse kutsuma ka suuri maamaju, mis imiteerivad algset domuse plaani, aga on laiendatud suuremaks. Arenevad suurteks kompleksideks, võib nim mõisaks. Suured tootmiskompleksid, peremehe eluase, ruumid mõisavalitseja käes-vilicus, vilica. Tihti villade ümber tekkis hiljem tihedam asutus. Tuleb sõna küla. Suurte tootmiskomplekside juurde ehitati krislikul ajal kirikuid jm. Insula on tüüpiliselt linnaelamu, mille kohta võib öelda korterelamu. Olid eraldatud, isoleeritud korterid. Hakkasid levima ilmselt juba 2 saj
rahvas eelistataks nt pihlakat kasele. Tuleb märkida, et eestlased eelistavad sagedamini hauakive, kus on kirjutatud ainult nimi ja eluaeg ning joonistuseks puud. Suuremaid erinevusi võib kohata eritellimuste puhul, siin mängib rolli kliendi maitse-eelistus. Eesti klient eelistab lihtsust, et hauaplaadil oleks mingi peidetud ja võibolla võõrastele arusaamatu tähendus. Ütleksin, et eestlased eelistavad kujutada monumendil maamaju, talu, loodust nende ümber. Arvatavasti püüavad nad niiviisi lahkunu lapsepõlve või elukohta näidata. Tihti palutakse, et hauakivi oleks suure loodusliku kivi moodi. Vene rahvusest klient püüab hauakivile panna kõike, mida ainult fantaasia ja rahakott lubab, võimalikult palju elemente (isegi kui need nt minu meelest kokku ei sobi), peaasi, et kõik emotsioonid oleksid väljendatud. Sellised vene hauakivid on tihti suured, sellele on joonistatud
annaabi.ee 
