Hiljem külastas ta Pariisi, Portugali ja Hispaaniat. Biskaia lahes sattus laev, millega ta sõitis, tormi kätte ja palju ei puudunud põhjaminekust, nii et Pariisi ajalehtedes ilmusid teated tema hukkumisest. Venemaale naasis ta alles 1844. aasta sügisel. Edaspidine elu Aivazovski oli väga viljakas. Ta maalis üle 6000 töö. Seetõttu on tema töid väidetavalt võltsitud rohkem kui ühegi teise armeenia kunstniku töid. Tema loomingu põhiosa moodustavad meremaalid. Tal valmis ka maaliseeria Krimmi rannikulinnadest. Aastast 1845 elas ta taas Feodossias, kus avas kunstikooli ja rajas ateljee. Alates 1847 oli ta Peterburi Kunstiakadeemia professor. Ta kuulus ka Rooma, Pariisi, Firenze, Amsterdami ja Stuttgardi kunstiakadeemia liikmete hulka. Teda autasustati paljude ordenitega ja ta pälvis admirali auastme. Aastal 1856 autasustati Aivazovskit Prantsusmaa Auleegioni ordeni ja Osmanite riigi Nizvan Ali 4. klassi ordeniga. Aastal 1874 pälvis ta Osmanite 2
Maalidel on kasutatud kolme põhivärvi, kuid taustade puhul on värve segatud. Portreedel on mängitud värvi heletumedusega, valguse ja varjudega. Juhendajad on Elis Mets ja Niina Frienberg. Eelmisel aastal õppisin Tallinnas Rahumäe põhikoolis, käisin seal kaunite kunstide klassis, mis tähendas, et lisaks tavatundidele olid mul veel kaunite kunstide tunnid. Arvan, et just sealt võiski alguse saada idee teha siinkirjeldatav maaliseeria. Mulle on lapsest saadik meeldinud värvidega mängida, olgu see siis värviliste kätejälgedega oma toaseina määrimine või lihtsalt värviraamatute kallal töötamine. Nii soovisin ka nüüd võtta oma töö aluseks just värvid. Minu loovtöö eesmärk on arendada oma maalitehnikat ja õppida tajuma erinevaid värvinüansse, lisaks püüda siduda emotsioone ja tundeid värvidega. Olen olnud alati huvitatud inimeste mõttemaailmast ning sellest, kuidas on see mõjutatud
peaaegu kogu pildipinna. Tugevad kontrastid asendusid järkjärgult ühtlase valguskäsitlusena. Pilditeemad hõlmasid mütoloogilisi, ajaloolisi ja religioosseid stseene, jahi ning võitluspilte, portreid ja maastikke. Ebaharilik on P. P. Rubensi maalide kompositsioon. Seal pole jälgegi kõrgrenessansi tasakaalukast kolmnurgast, vaid massid suunduvad piki ristuvaid diagonaale. Rubens rajas ajaloolises maalis uue zanri, nimelt maaliseeria. Ta maalis pilte Prantsuse kuninganna Maria de'Medici elust. Rubens valis oma kangelase elust välja kõige kujukamad hetked, lisades ajaloolistele tegelastele antiikjumalaid või voorusi kehastavaid allegoorilisi kujusid. ,,Maria de`Medici elu" koosneb 21 hiiglasuurest ajaloolisest pildist. Kõik tööd olid algselt tellitud Luxembourg'i palee galerii jaoks, mis ehitati Maria de`Medici käsul, et tuua Prantsusmaa kuningannale kuulsust. Nüüdseks asuvad kõik
surm. Tema kauaaegne sõber suutis lõpuks kunstniku veenda , et ta taas tööle asuks. Monet'il oli plaanis maalida kõrgeid kaheksa meetri pikkusi vesiroosipilte. Ta alustas tööd 1914. aasta juunis, pisut ennem kui algas Esimene maailmasõda. Peagi hakkas teda vaevama kahtlus kas ikka sobib sõja perioodil maalida vesiroose, kui samal ajal mehed lahnigus oma eludega hüvasti jätavad. Pärast sõja lõppu otsustas ta maaliseeria kinkida Prantsuse riigile. Kuni surmani töötas peaaegu pime kunstnik suure kirega 22 maali kallal, suutmata neist ühestki loobuda. Claude suri 6. detsembril 1926. 17. mail 1927. Aastal esitleti vesiroosimaale kui Monet' pärandit spetsiaalses selleks puhuks ümber ehitatud Tuileries' oranzeriis Louvre'i ja Seine'i lähedal Pariisi südames. 11 TUNTUIMAD TEOSED 1.14 ,,Impressioon. Tõusev päike" Monet maalis selle teose 1872. aastal
1911. aastal toimus I suurem kubistide ühisnäitus. Seal oli hästi palju kubiste, sai eristada vanasid ja noori kubiste, kelle looming oli omavajel täiesti erinevad. Üks noortest: ROBERT DELAUNAY: Üks noortest kubistidest. Hakkab kasutama eredaid, puhtaid spektrivärve. ,,Difficult". Värviprobleemide lahendamiseks püüdis ta läheneda teaduslikult, kuidas efektsemalt värve esile tuua ja näidata. ,,Aken linnas". ,,Marsi väljak punane torn". Parimaid maaliseeriaid on Eiffeli torn. Maaliseeria on möeldud kogu tehnilise tsivilisatsiooni ülistamisks. Seerias on sees ekspressiivsust, joonte murdumine, tugevad kontuurid. Sellega saavutab dünaamika. ,,Suur paneel". FERNAND LEGER: ,,Aktid metsas". Ta lähtub Cezanne'i loomingust, köige järjekindlamalt. Just sellest, et maailma vöib käsitleda geom. Kujunditena. Omane tumedates värvides silindrite ja torude kasutamine. Oma loomingus püüdis ta väljendada inimeste ja masinate ühtekuuluvust. ,,Suitsetajad". ,,Kontrastsed vormid"
näiteks email-värvi ja aerograafi näol. Andres Toltsi kummalised vaikelud kasutasid olukordi tema ümber, uuendusena , rõhutades keskkonna fiktiivsust kasutas ta pilt-pildis võtet. Leonhard Lapini dünaamiline isiksus katsetas mitmel rindel nii valdkonnas, tehnikas kui stiilis. Masinaajastu prohvetina otsis ta süsteemi ja uuris minimalismi olemust. Ludmilla Siim panustas 70ndate alguses suureformaadiliste uzeelt ja koloriidilt uudse lähenemisega maaliseeria. Sirje Runge jäi sel perioodil kindlaks abtraktsele stiilile. Kunsti ajalukku juurde leidsis tee ka väljaspool kunstiharidusasutusi astunud, näiteks Raul Meel , kelle serigraafia ja tehniliste graafikute eepiline käsitlus tõi talle ka välismaiste kuraatorite positiivse tähelepanu. Jüri Okas mängis eri vormidega, maalis, tegevuskunsti teosed, film, foto ja installatsioon, kirjendades edukalt olukorda tollases Eesti kunstielus. 1960
annaabi.ee 
