Ta alustas hallika varjundiga alusmaalist ning lisas sinna peamiselt kollaseid ja pruunikaid toone. Pintslid ja pahtlid, mida Rembrandt kasutas, olid jämedad ja valguspinnad maalis ta nendega väga pastoosselt. Isegi niivõrd, et kaasaegsete teravmeelitsejate arvates võis Rembrandti portreid lausa ninapidi maast üles tõsta. Mitte kõik kunstnikud pole õlivärvidega piiramatult ringi käinud. Paul Cezanne kandis maalipinnale sedavõrd õhukese värvikihi, et tema õlimaalid mõnikord lausa akvarellile iseloomuliku läbipaistvuse omandasid. Vincent van Gogh seevastu, pöörates suurt tähelepanu maali faktuurile, pigistas sageli värvi lõuendile otse tuubist. Üks põhjus, miks kunstnikud õlivärvi sedavõrd kõrgelt hindavad, ongi see, et need tegelikult lihtsa koostisega värvid võimaldavad väga erilisi ja erinevaid töömeetodeid.
katteomadustega ning mittepleekiv. Akrüüli saab veega lahjendada, kuid ainult enne maalimist. Kuivanud värvi enam veega lahustada pole võimalik. Õhukesed ja keskmise paksusega värvikihid kuivavad 5 - 30 minutiga ja neid võib koheselt peale kuivamist üle maalida. Akrüülvärvid on erineva kontsistentsiga. Kui tahke osa sisaldus on värvis umbes 70%, (Pastos) siis on maalida võimalik lausa pahtliga või maalinoaga ja nende vahenditega maalipinnale kantud värvikihid jäävad pärast kuivamist täpselt seesugusteks nagu algselt soovitud. 60% tahke aine sisaldusega värv (Liquid) võimaldab hoogsat maalimist ja suuremate pindade kiiremat katmist. Mõnele värvitoonile, mis on pisut liiga läbipaistev, segatakse juurde valget värvi. Akrüül armastab ootamatusi. Akrüül jumaldab pööraseid ja jultunuid lisandeid. Talle võib pähe tulla, et tahab olla pärlmuttertoonidega ning keegi ei saa teda keelata
4 siis tavaliselt ta lakitakse. Lakid ja tärpentin, mis põhinevad kuuse- ja männivaigul, pole selleks tööks just parimad, kuna põhjustavad värvide tumenemise. Seetõttu soovitatakse appi võtta eeterlikke õlisid sisaldavaid lakke ja tärpentine nagu näiteks lavendli ja rosmariini õlist valmistatuid. Teine hea moodus liimmaali kaitsmiseks on selle katmine mesilasvahaga. See tuleb sulatatud olekus ettevaatlikult maalipinnale laiali hõõruda. Alküüdvärvid 1920-ndate lõpul võeti kasutusele alküüdvärv, mis võitis kiiresti poolehoiu ning kasutatakse laialdaselt ka tänapäeval. Erinevalt õlivärvidest, mille sideaine värnits valmib küllastunud õlide kuumutusprotsessi tulemusena, saadakse alküüdvärvi sideaineks olev alküüdvaik looduslike õlide sünteesi tulemusena. Lihtsustatult kujutab alküüdvaik endast
maalialusele kanda. Võrgustik aitab säilitada õiged proportsioonid ja perspektiivi. Tehke maalimisse aega ajalt paus. Kui tagasi tulete, näete kogu oma maali hoopis värskema pilguga. Nii saab kergelt jälile ka vigadele. See, mida sa parajasti kestvas maalimistuhinas ei märka, tuleb ilmsiks, kui pole oma pilti vahepeal mõnda aega üldse vaadanud. Erinevad maalimistehnikad IMPASTO - õlimaal See on tehnika, kus õlivärvi või akrüüli kantakse maalipinnale paksult ja jõuliselt, sageli otse tuubist. Jäävad näha pintslijälgede triibud, mis annavad maalile tekstuuri ja elavuse. Kasutatakse sageli maalimisel alla prima ehk kui maal ühe maalimiskorraga valmis tehakse. Vt. Vincent van Gogh Kasutada jäika harjaspintslit või maalimisnuga. paljudest kirevatest värvidest koosneva motiivi puhul võib alguses eri värvi objektid katta õhukese värvikihiga, et hiljem oleks kergem aru saada, kuhu mis värvitoon käib.
Kui liimmaali soovitakse pikemalt säilitada, siis tavaliselt ta lakitakse. Lakid ja tärpentin, mis põhinevad kuuse- ja männivaigul, pole selleks tööks just parimad, kuna põhjustavad värvide tumenemise. Seetõttu soovitatakse appi võtta eeterlikke õlisid sisaldavaid lakke ja tärpentine nagu näiteks lavendli ja rosmariini õlist valmistatuid. Teine hea moodus liimmaali kaitsmiseks on selle katmine mesilasvahaga. See tuleb sulatatud olekus ettevaatlikult maalipinnale laiali hõõruda. d) Akrüülvärvid Akrüülvärv kuulub vesivärvide perekonna. Akrüül on sünteetiline plastvärv ning tema eluiga sai alguse 1960-ndail aastail. Tema toonid on eredad ja silmatorkavad ning tänu oma keemilisele koostisele on akrüül ka elastne, heade katteomadustega ning mittepleekiv. Akrüüli saab veega lahjendada, kuid ainult enne maalimist. Kuivanud värvi enam veega lahustada pole võimalik. Õhukesed ja keskmise
Versailles Gallerie des Glaces, peeglite galerii. Läbiv teema on valgus, päike ja selle mitmepalgelisus. Küünlad, peeglid, suured aknad. Simon Vouet 1590-1649. Garavaggio mõjulise baroki võttis kasutusele. Õukonnakunsti pidi väljatöötama, aga selles tuntust ei saavutanud, sest ei suutnud suuri figuure luua. Sai Pariisis kunstiõpetajaks. Tema maalid olid peamiselt dekoratiivsetel eesmärkidel, mis pidid losse kaunistama. Saavutas monumentaalsuse paigutades figuurid maalipinnale lähedale. Figuurid hõlmasid seega suure osa maali pinnast. George de La Tour 1593-1652. Karavadzist flaami kunsti kaudu. Valgusallikas on paigutatud pildi sisse erinevalt Garavaggiost. Muudab sellega väga madalmaadepäraseks tema kunsti. Nicolas Poussin 1594-1665 (tähtsaim prantsuse kunstnik barokkajastul). Garacci + Garavaggio stiile miksis. Arheoloogiliselt täpsed detailid pakuvad talle huvi. Gaspard Dughet 1615-1675, Philippe de Champagne 1602-1674 Claude Lorrain 1600-1684
annaabi.ee 
